Aeg on paigaldada feromonpüünised. Vaata, milliseid neist võiks viljapuuaias kasutada

Kahjurite püüdmiseks koduaia õunapuudel soovitatakse üha enam kasutada feromoonpüüniseid. Kahjuks ma ei tunne putukaid ja seetõttu ei tea, millise liigi jaoks pean püünise ostma. Võrgendikoi tunnen muidugi ära, aga teised?

Vastab: KAJA KURG

Õuntel olnud kahjustuste järgi on lihtne kindlaks teha, kes aias tegutsevad. Õunamähkur on meil levinuim õunapuukahjur. Tema röövikud ongi need suured prisked valkjasroosad “õunaussid”, kes õuna sisse käike puurivad. Ühes viljas tegutseb tavaliselt üks röövik. Kahjustatud õunad varisevad enneaegselt või nakatuvad kahjuri sisenemisava kaudu puuviljamädanikku.

Sage on ka õunakoi. Tema vastsed kaevandavad samuti viljades, täites viljaliha risti-rästi peenikeste (u 1 mm) rooste värvi käikudega, mis ulatuvad kuni seemnekambrini. Ühes õunas võib tegutseda kümmekond röövikut.

Õunapuu-võrgendikoi olemasolust annavad märku mai lõpul – juuni algul õunapuudele ilmunud valkjashallid tihedad võrgendipesad, milles tegutsevad väikesed vilkad “ussikesed”. Nad põimivad võrgendi abil pessa järjest uusi lehti ja söövad need roodudeni ära. Võrgendikoi vilju otseselt ei kahjusta, kuna röövikud toituvad lehtedest, kuid see kurnab puud. Massilisel esinemisel võivad nad puu lehtedest päris lagedaks süüa, mistõttu saak väheneb tunduvalt.

Ploomipuudel tasub kasutada ploomimähkuri feromoonpüünist. Tema roosakas röövik kaevandab vilja sees, täites seemne ümbruse väljaheidetega. Sinna, kust kahjur ploomi sisenes, tekib läbipaistev kummitaoline tilgake. Kahjustatud viljad varisevad enneaegselt.

Feromoonpüünis on olemas ka hernemähkurile. Tema röövikud ongi “süüdi” selles, miks herned on ussitanud. Kahjuri väikesed liblikad munevad herne õitsemise lõpul ülemistele lehtedele ja kaunaalgmetele, munast koorudes tungivad vastsed kauna sisse ja asuvad herneterade kallale.