Aiapidaja päevik aitab paremaid tulemusi saavutada
Kuigi esmapilgul tundub ülestähendamine tüütu tegevusena, on sellest hiljem palju abi. Talve möödudes ei ole enam meeles lilletaimede nimed, sortidest ja istutuskohast rääkimata. Ka kipub meelest minema, millal sai väetist antud või mingit tõrjet tehtud. Kevadeti ollakse ikka valiku ees, mitu taime või seemnepakki osta. Selleks ongi hea kõik asjad kirja panna.
Mida, kui palju ja mis vormis oma tegemisi aias üles tähendada sõltub sellest, kui põhjalik tahetakse olla ja millised on võimalused. Mõnele piisab vaid väikesest märkmikust, mida on väga mugav taskusse pista ja kaasa võtta. Mõni tahab väheke mahukamat kaustikut või kasutab selleks hoopis kaasaegsemat vahendit - arvutit. Viimase eeliseks on korrektsus ning piltide lisamise võimalus. Kindlasti on aiapidajad, kes tahavad oma saavutusi teistega jagada ja hakkavad blogi pidama või teevad suisa oma kodulehekülje. See kõik võimaladab leida uusi tuttavaid ja mõttekaaslasi, saab tagasisidet ja ehk hüva nõugi.
Ülestähendusi võib teha nii päeva-, nädala- või kuulõikes. Kogu süsteemi võib üles ehitada nii tabelivormis või vaid tekstina. Ikka vastavalt tahtmisele ja võimalustele. Need, kel aeda pole, saavad sarnaselt kirja panna kõik toalilledega seonduva – millal väetati, millal istutati taimi ümber, millal hakkas õitsema.
Fotograafiahuvilistele on pildistamine kirjutamisele väikeseks alternatiiviks või lisavõimaluseks. Piltide kronoloogilisse järjekorda panemine annab hea ülevaate aia muutumisest ajas.
Kirjapanek ja selle analüüsimine aitab paremini organiseerida aiatöid ja teha neid õigeaegselt, aitab meelde jätta taimede ja sortide nimesid, võib-olla loobuda mõne taime kasvatamisest teiste kasuks, osta istikuid ja seemneid just vajalikus koguses ning soetada vaid neid sorte, mis on meelepärased.
Mõned näited, mida võiks üles tähendada:
* Taimede nimed. Nii eesti, kui võimalusel ka ladina keeles, miks mitte ka rahvapärased nimetused.
* Taimede kirjapanemisel võib need liigitada – suvikud, püsikud, ilupuud ja -põõsad, puuviljad, marjad jne.
* Sordi nimi.
* Millal ja kelle käest on taim ostetud/saadud.
* Kui palju istutati või külvati mingeid taimi v seemneid (tk, pakki).
* Millal külvati külvikasti esimesed seemned, millal toimusid ümberistutamised, millal istutati taimed avamaale või kasvuhoonesse.
* Millal tehti esimene rohimine.
* Joonis või aiaplaan, kuhu märkida taime asukoht, ehk ka tulevikuvisioonid.
* Kuhu mida istutati. Oluline köögiviljade puhul, et tagada õige viljavaheldus.
* Kasutatud mineraal- ja orgaanilised väetised. Millal ja kui palju anti neid mulda.
* Kui on tehtud/tehakse mulla analüüse, siis needki tulemused kirja panna.
* Kasutatud taimekaitsevahendid. Millal tehti pritsimisi ja kuidas see mõjus.
* Looduslike taimekaitsevahendite valmistamise retseptid.
* Aias kohatud putukad, nii kasulikud kui kahjulikud.
* Miks mitte üle kaaluda/mõõta saadud saak ja see kirja panna.
* Millal saabusid/lahkusid rändlinnud.
* Millal puud lehte läksid.
* Millal sulas viimane ja millal sadas esimene lumi.
* Millal märkasin esimest liblikat, pääsukest, kuulsin kägu jne.
* Millal sain peenralt esimese maasika, kurgi, tomati.
* Ilmavaatlused, nt temperatuur, õhurõhk, sademete hulk, kas oli päikseline, poolpilves või pilves ilm.
* Temperatuuride/sademete jm rekordid.
* Millal kastsin, niitsin jms.
* Kirja võib panna ka taimede jm aiainventari maksumuse.
* Kirja võib panna ka aiast saadava tulu.
* Kuidas saak hoiuruumides säilis.
