Algajale aednikule: külva seemneid hõredalt

Taimede tubane ettekasvatus algab juba veebruaris–märtsis. Kui on plaanis kasvatada nii köögivilja- kui lilleistikuid, siis arvatakse, et tihedalt väikesesse potti külvates saab väärtuslikku ruumi kokku hoida. See on tegelikult vale mõtteviis.

Mida varasem külviaeg, seda ühtlasemalt ja hõredamalt peaksid seemned mullapinnale jaotuma. Igatahes ei tohi tõusmed kohe üksteise külge haakuda, sest siis hakkavad nad varsti üksteist katma ja venivad välja juba enne pikeerimist. Tihe seis soodustab ka tõusmepõletiku teket ning kastmisest kaua märjaks jäänud lehed põhjustavad mädaniku kiiret levikut.

Seemne idanemiseks pole vaja esialgu niivõrd valgust, kuivõrd ühtlast soojust. Tähtis on, et muld oleks kogu aeg mõõdukalt niiske ja soojus 20–22°.

Esimeste tõusmete ilmumisel asetage külvinõu võimalikult valgesse kohta. Nüüd pole taimehakatised ka enam nii soojanõudlikud ning parajalt hõre asetus laseb neil pärast kastmist ruttu taheneda. Eluks vajalikuga (soojus, valgus, niiskus) kindlustatud tõusmed võivad külvinõus üsna kaua vastu pidada, ilma et tuleks pikeerimisega kiirustada.

Hõreda külvi puhul saab enamasti igast tõusmest tugeva ja edaspidi saagivõimeka istiku kasvatada. Tihedast külvist tärganud tõusmed hukkuvad aga sageli enne pikeerimisikka jõudmist ning paljud väljaveninud, üksteise külge haakunud taimed murduvad, kui neid puntrast lahutada. Ohtrale seemnekulule vaatamata saate ikkagi vähe taimi, mis juba algusest peale on äravaevatud ning mille tulevik pole kuigi paljulubav.

Allikas: Targu talita arhiiv