Alpi jänesekäpp - mägilasrahvaste kultustaim
Üks asi on alpi jänesekäppa e eedelveissi näha kasvamas koduaias, teine asi on seda mägede tähekest näha kasvamas tema looduslikus kasvukohas - Alpides. Seal kasvab ta kiviklibu vahel ja on ilma meelevallas, küll rasib teda külm tuul, küll kõrvetab kõrgmäestiku päike.
Olgugi, et kivistel mäenõlvadel on väga palju kauniõielisi taimi, kes tiitli „kultustaim“ auga välja kannaks, on see tiitel omistatud justnimelt tagasihoidliku moega alpi jänesekäpale.
Alpinistide ja mägilasrahvaste seas on kultustaim oma koha leidnud eelkõige rahvussümboolikas. Nii on taimemotiivi kasutatud paljude käsitööesemete valmistamisel, olgu selleks siis mistahes ilu- või tarbeese ning loomulikult rahvariided. Õiemotiiv ilutseb Austria kahesendistel euromüntidel ja Rumeenia 50-leisel, samuti leiab õiemotiiviga logo paljude turismi ja alpinismiga seotud klubidel ja ühendustel. Paljud mägihotellid, hostelid ja restoranid on saanud nime Edelweiss kauni taimenime järgi. Isegi üks õllebränd Austrias kannab nime Edelweiß. Taime omanäolist õit kasutatakse nii sõjaväesümboolikas, postmarkidel kui kõikvõimalikel turismindusega seotud meenetel. Ja loomulikult, kes ei teaks „Helisevast muusikast“ laulu „Eedelveiss, eedelveiss, lilleke väike....“.
Lisaks eelpoolnimetatule on taime kasutatud ka rahvameditsiinis, eelkõige kõhu- ja hingamisteede haiguste puhul.
Olgugi, et tegu on kultustaimega, pole tema leidmine mägedes sugugi igapäevane ja lihtne, tema kasvukohti on sagedase noppimise tulemusena jäänud järjest vähemaks ja nii peab taime leidmiseks mägiradadelt tubli tükk maad kõrvale astuma.
Paljudes Euroopa riikides nagu Saksamaal, Itaalias, Austrias, Sloveenias, Bulgaarias, Rumeenias ja Šveitsis on taimeke looduskaitse all, see tähendab, et loodusest taime noppida ei tohi, ammugi teda sealt siis koduaeda ümber asustada. Alpi jänesekäpp on ka Šveitsi rahvustaim ja Austria rahvuslill.
Ladinakeelne nimi leontopodium tähendab tõlkes lõvikäppa, üldtuntud nimetus edelweiss tähendab suurepärast-valget.
Kogu taim on kaetud hallide viltkarvadega. See kaitseb kõrgmäestikus kasvavat taime tugeva ultraviolettkiirguse, aurustumise ja külma eest. Püstised varred on harunemata. Väikesed, lamedalt ümmargused korvõisikud asetsevad 5-10 kaupa tihedas õisikus, tavaliselt nii, et üks suurem keskel ja väiksemad selle ümber. Kõike seda ümbritsevad valgeviltjad kõrglehed, mis annavadki taimele sümboolse tähekese välimuse. Lisaks lõhnavad toredad villakarvased õied mesimagusalt. Õitsemist alustab taim juunist ja teeb seda augustini. Taime kõrguseks on 3-20 cm, sõltudes kasvukoha „rammust“, mida lahjem muld, seda madalamad on taimed. Koduaias võib taim aga heas mullas olla kõrgemgi, kui 20cm.
Alpi jänesekäpp võiks küll iga kiviktaimla taimevalikus olla. Tegemist on võrdlemisi hästi talvituva püsikuga, vaid niisketel talvedel võivad taimed kahjustuda. Lumevaesetel talvedel tuleks taime igaks juhuks katta kuuseokstega.
Kasvukoht valida tuultele avatud ja päikeseline. Hästi ei talu nad kasvukohta kogunevat lumesulamis- ega sademetevett. Seega valida tema kasvatamiseks kallakud, nõlvad või kohad, kus pinnas on vett hästiläbilaskev. Muld võiks olla lubjarikas ning pigem lahja kui huumus- ja toitaineterikas. Liiga rammusas mullas on taimed pigem rohelised kui kaunilt ja taimele iseloomulikult hõbedased ning tükivad lopsakuse tõttu lamanduma.
Taimi saab paljundada seemnetega, mis külvatakse varakevadel või vanemate ja kogukamate taimede jagamise teel. Viimast tuleks aeg-ajalt ette võtta, sest ajapikku kipub taim kiduraks jääma ja õitsemine muutub kasinaks. Kuigi tegu on vähenõudliku taimega, tuleks pikemate põuaperioodide kestel taime siiski ka kasta. Alpi jänesekäpa sortidest on levinumad 'Mignon', 'Everest', 'Stella Bavaria', 'Matterhorn'.
Naabriks sobivad kõik kiviktaimlas kasvavad taimed, peaasi, et nad ei varjutaks oma kõrgusega alpi jänesekäpa tavatut ilu. Peenrast nopitud õisikud seisavad vaasis võrdlemisi kaua, kuivatatud õisikud sobivad hästi kasutamiseks kuivlilleseadeis.
