Artišokk - pealt nagu plastmass, seest mõnusalt hõrk
Korvõieliste sugukonda kuuluv artišokk (Cynara scolymus) on mitmeaastane külmaõrn ilu- ja delikatess-köögiviljataim. Väljanägemiselt meenutab artišokk aga kõike muud kui söödavat taime.
Üle meetri kasvaval taimel on suured ja sulglõhised, hallika varjundiga rohelised lehed. Suure ja soomuseliste helesiniste õitega õisiku läbimõõt on kuni 10 cm. Õisiku kuju (kerajas, kooniline, lameümarik, ovaalne) ja soomuste värv (rohelised kuni tumelillad) sõltuvad sordist.
Artišokk on levinud USA-s ja Kesk-Euroopas. Eestis kavatatakse meie jaheda kliima tõttu harva ja peamiselt üheaastasena. Ettekasvatatud taimed saab avamaale istutada alles pärast öökülmade möödumist või varajase istutuse korral katteloori alla. Koristusküps artišokk on umbes rusikasuurune, avanemata õitega (õie värvus ei tohiks olla näha) ja ilma harali hoidvate soomusteta.
Toiduks tarvitatakse korvõisiku veel puhkemata lihakat põhja, mida siis keedetakse või konserveeritakse. Söödavat osa on artišokil vähe, vaid umbes 20%. Kuigi väljanägemiselt on artišokk enne ja pärast keetmist justkui rohekas plastmass, on keedetud üksiksoomuste alaosas sisalduv pehme liha ning õiepõhi hõrgud ja meeldiva, kergelt magus-suitsuse maitsega.
4 artišokki
1 sidrun
150g šampinjone
150g sinki
1,5 dl rõõska koort, 1spl jahu, pipart
30g juustu
30g võid
Artišokkidelt eemaldada välimised natuke harali hoidvad kiulised lehekesed ja umbes 1/3 tipust lõigata maha. Tumenemise vältimiseks hoida enne keetmist hapustatud vees. Keeta soolaga maitsestatud vees pehmeks (umbes 7 minutit), kuid mitte kaane all ega alumiiniumnõus. Seejärel eemaldada sisemised lehekesed, et tekiks tühimik täidisele.
Täidiseks kuumutada sink ja šampinjonid võis, maitsestada pipraga ja lisada jahuga segatud rõõsk koor ning kuumutada massi paksenemiseni. Saadud massiga täita ettevalmistatud artišokid. Peale panna tükike juustu. Seejärel küpsetada ahjus 200ºC juures juustu kuldpruuniks muutumiseni.
