Asi algas sellest, et nägin Kuressaares toidupoes müügil huvitavaid mugulaid. Muidugi tekkis mõte, et prooviks neid kartuli sugulasi ka ise kasvatada.

Esimesel aastal panin mugula otse kasvuhoonesse mulla sisse. Ta istus seal paar kuud, ilma et mingit elumärki oleks näidanud. Suve lõpu poole ajas võrsed siiski välja ja jõudsin lehed ära näha. Järgmisel kevadel oli mul selle tegelase kohta infot juba väheke rohkem.

Kassitapuliste sugukonda kuuluv bataat on pärit Lõuna-Ameerikast. Aasia ja Ladina-Ameerika maades on ta üks põhilisi toiduaineid. Söödavad on ka noored võrsed ja lehed. Soojas kliimas saab bataadilt saaki juba 4–6 kuud pärast istutamist.

Jahedas Eestis sellelt ilusalt ja maitsvate mugulatega taimelt erilist saaki loota pole, sest ta vajab kasvuks pikka sooja suve.

Soojanõudlikku bataati saab meil kasvatada vaid kasvuhoones, veel parem, kui kasvumaja on köetav. Külma ei talu ta üldse.

Siiski tasub ära proovida, kuidas maitseb isekasvatatud maguskartul. Vahe poest ostetud bataadiga on märgatav! Põhjamaa oludes kasvanud mugulad on tunduvalt teravama ja erguma mekiga. Lisaks on nad täiesti värsked. Ka mugulate värvus on tugevam. Poebataadiga ei anna võrreldagi.

Bataadi maitse on naljakalt magus, esialgu väga harjumatu. Nagu külmavõetud kartul. Aga iga uus maitse ongi algul võõras, mõne aja pärast võib aga meeldima hakata. Mulle näiteks meeldib bataat praetult, keedetult aga alla ei lähe.

Bataati võib keeta, praadida, hautada, kasutada küpsetistes. Mugulatest saab isegi krõpse teha nagu harilikust kartulist. Bataat sobib retseptides asendama kõrvitsat.

Alustama peab kevadtalvel

Bataadi kasvatamiseks tuleb kõigepealt leida toidupoest paraja suurusega (hiiglaslikud ei sobi, ei mahu kasvupotti) mugulad. Soovitatav on need osta eri aegadel, sest mõni
partii võib olla töödeldud idanemisvastase preparaadiga. Eri partiide mugulaid kasutades on suurem tõenäosus, et mõni õnnestub ka kasvama saada.

Poest toodud mugul tuleb korralikult puhtaks pesta ja seejärel mitu tundi leotada, et eemaldada kasvu pärssivad ained. Leotamine soodustab ka idanema minekut.

Nüüd on vaja potti, liivasegust mulda ning mugul sinna sisse pista. Soovitusi mugula asetamiseks on mitu: jätta pool mullast välja; pista mulla sisse püsti või pikuti; katta üleni mullaga. Minul on õnnestunud mugul kasvama saada kõige kiiremini nii, kui olen ta pikali liivasegusesse mulda pannud ja pealt kergelt katnud.

Tõusmed võivad väga ruttu üles tulla, samas võib mugul istuda mullas mitu kuud. Esimene kord ootasin kolm kuud. Aeg-ajalt kontrollisin, on nad seal mulla sees ikka elus. Lõpuks tulid võrsed välja. Vahel võib mugul ka ära mädaneda.

Mõnikord olen mugulad mulda pannud juba jaanuaris, märts on aga kindlasti viimane aeg seda teha. Seega tuleb alustada väga varakult. Potid mugulatega peavad olema soojas kohas puupliidi, ahju või radiaatori läheduses.

Võsudest lõikan pistikud

Bataadikasvatamise piirkondades mugulaid üldjuhul maha ei panda, see oleks toidu raiskamine. Istutatakse varrepistikutest kasvatatud istikud.

Teen seda ka ise. Asetan mugula püstiselt rohkem kui poole ulatuses veepurki ja torkan hambatikud võrdsete vahedega sisse. Tikud hoiavad mugula ülemist osa veest väljas. Nüüd jääb vaid oodata, millal mugul idanema läheb ja lehekesed välja ajab. Alati ei pruugi see õnnestuda, sest kõik mugulad ei hakka idanema.

Hoian purki soojas kohas ja vahetan kindlasti vett, sest muidu läheb see roiskuma.

Kui olen mõne mugula idanema saanud ja juba esimesed võrsed ilmuvad, võin kergemini ohata, sest siis on sisuliselt pool tööd tehtud ja raskem osa möödas.

Mõne aja pärast, kui võrsed juba pikkust viskavad, saab hakata pistikuid võtma. Lõikan väätidest 20–30 cm pikkused jupid, mille küljes on neli lehte, ja pistan kolmveerandi ulatuses märja mulla sisse. Varsti on neil juured küljes. Ma ei suutnud algul uskuda, et nii lihtne see ongi.

Tavaliselt on olnud kevad juba sealmaal, et olen võrselt lõigatud varrejupid kohe kasvuhoones mulda pistnud. Aga kui seda veel teha ei saa, panen nad eraldi pottidesse kasvama ja sobivat aega ootama.

Pistikuid tuleb regulaarselt kasta, kuni nad kasvuhoo sisse saavad. Vahel olen varrejupid ka otsapidi vette pistnud, oodanud juured ära ja alles siis mulda pannud.

Istikute tegemine tuleb ette võtta varakevadel, kui päikest on juba rohkem. Kui hakata varem potikestes bataati ette kasvatama, tuleb kasutada lisavalgust.

Viimasel ajal olen teinud nii: kui leian poest sobiva suurusega mugulad, panen ühe mulda ja teise tikkudega vette. Eks siis näeb, kumb enne kasvama läheb. Kui üldse läheb – seegi võimalus on olemas.

Eelmisel aastal oli mul kümmekond taime: üks mugulast kasvatatud ja ülejäänud pistikutest pandud.

Bataat kasvatab lopsaka puhmiku, millest hakkavad igasse kanti roomama väädid. Neid võib käega suunata, et taim kasvuhoones liiga laiutama ei hakkaks.

Lamandunud väädid ajavad sõlmekohast juured alla ja hakkavad mugulaid kasvatama. Tuleb jälgida, et neid üles ei tõmbaks. Juurte tekkimiseks peab väätide all olev muld olema niiske.

Kasta tuleb bataati korralikult, kahe kastmiskorra vahel peab muld saama aga läbi kuivada. Erilist hoolt bataat kasvu ajal ei vaja. Tuleb vaid kasta ja võrseid suunata, kui ruumi on vähevõitu. Puhmik kasvab niivõrd tihedaks, et lämmatab umbrohu.

Võrsed võivad kasvada 4–5meetriseks, aga ei ole mõtet neid nii pikaks lasta. Väädid tuleb tagasi lõigata, et taim saaks oma jõu kulutada mugulate kasvatamisele.

Näriliste maiusroog

Lihakad risoomid jämenevad piklikeks mugulateks. Meie kliimas nad lõplikku suurust ei saavuta ning meenutavad välimuselt väljaveninud sardelli.

Hiirtele, mügridele ja teistele närilistele maitsevad magusad mugulad väga. Esimesel aastal saingi vaid tükikesi, mis närilistest alles jäid. Järgmisel aastal olin juba targem ja panin mürki. Nii sain lõpuks ka ise proovida, kuidas võõramaine köögivili maitseb.

Mugula värvus oleneb sordist, neid on lillaka, kollaka, punaka ja oranži koorega. Mida tumedam sisu, seda tugevam maitse.

Kasvuaeg üheksa kuud

Et saaki saada, tuleb bataati meie oludes kasvatada vähemalt üheksa kuud. Parim temperatuur kasvuks on 20–25°. Mida soojem on, seda kiiremini nad kasvavad. Temperatuur ei tohi langeda alla 15°, siis jääb kasv seisma. Kui kraadiklaas langeb alla 10°, võivad taimed hukkuda.

Tavaliselt võtangi mugulad siis üles, kui külm on pealsed hävitanud. Hoian neid külmkapis, kuigi seal lähevad nad veelgi magusamaks.

Kuna mugulad ei kasva meil täissuuruseks, siis kaua nad ei säili. Mullu viskasin viimase ära detsembris, sest see oli hallitama läinud. Kui õnnestuks ise kasvatada suuri mugulaid, siis neid tuleks säilitada nagu porgandit liivas.

Mina ei ole Eesti aiaärides bataadiseemet näinud. Nii piirduvadki minu katsetused vaid toidupoest ostetud mugulatega.