Ettevaatust! Need on kõige mürgisemad kevadlilled


SINILILL
Sinilill on ilus, kuid kahjuks mürgine taim. Foto: Ingmar Muusikus

Sinilill (Hepatica nobilis)

Mürgine on eelkõige risoom, aga ka taime maapealsed osad. Korjamisel nahale sattunud mahl võib tekitada raskesti paranevaid ville.

Sinilille seemneid kannavad laiali peamiselt sipelgad, kes kasutavad söögiks seemnete küljes oleva mahlast, õlirikast jätket ilma seemneid kahjustamata. Kui tahta loodusest sinilille aeda kasvama tuua, on kõige lihtsam teda külvata. Seda tuleb teha üsna pärast seemnete valmimist, sest seemnete idanemisvõime kaob kiiresti.

Ülane (Anemone)

Kõik ülased, eriti nende risoomid on mürgised ja sisaldavad tulikaliste sugukonnale omaseid mürke. Ettevaatlik tasub olla aga ülaste korjamisel, mille puhul võib taimemahl nahka tugevalt ärritada. Ülase närimine või väikese koguse maitsmine põhjustab aga põletavat tunnet suus, neelus, vahel ka haavandeid, kõhuvalu.

Nartsiss, tulp ja hüatsint (Narcissus, Tulipa, Hyacinthus)

Ilusad, kuid kahjuks mürgised. Taimemahla nahale sattumisel võib see põhjustada ärritust ja nahakahjustusi.
Kevadel hüatsindisibulatega tegelemisel tuleks kindlasti kasutada kindaid, lille mahl on mürgine.

Lumeroos (Helleborus)

Ohtlik mürktaim. Nad kuuluvad tulikaliste sekka ja on suus tulikibedad. Taimed sisaldavad alkaloide, mis on mürgised ja toimivad närvisüsteemile.

Seotud lood:

Kanakoole (Ranunculus ficaria)

Kanakoole paljuneb eelkõige pungataoliste sigikehadega, mis on mürgised. Taim on oma eestikeelse nimetuse saanud selle järgi, et kanad neid sigikehasid eksklikult putukateks peavad ja nokivad ning võivad saadud mürgistusse surra. Lääne-Euroopas olla noori lehti ka salatina kasutatud, ent õite puhkedes ja eriti veel viljade valmides muutub taim mürgiseks. Kindlam on tema söömisest siiski hoiduda. Varem on kasutatud seda taime ravimtaimena skorbuudi, verejooksude ja teiste haiguste puhul, millele viitavad näiteks rahvapärased nimetused luutõverohi ja südamelill.

Maikelluke (Convallaria majalis)

Maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on mürgised. Muide, isegi vesi, kus on maikellukesed vaasis olnud, on juues mürgine.

Samas neis sisalduvad mürkained on tugeva ravimtoimega, mida kasutatakse südamerohtude valmistamisel. Kindlasti ei tohi end omast tarkusest maikellukese abil ravima hakata või ahvatlevaid punaseid marju süüa – tugevate mürkainete tõttu võib selline katsetamine ka surmaga lõppeda.

Mitmeõiene kuutõverohi (Polygonatum multiflorum)

Maikellukeste sugukonda kuuluv taim. Marjad on väga mürgised. Taime mürgid toimivad piibelehega sarnaselt südamerohuna ning teda on kasutatud samuti rahvameditsiinis.

Metspipar (Asarum europaeum)

Põhjustab sissesöömisel oksendamist, tekivad iiveldushood, valud maos ja soolestikus.
Metspiprast saadud mürki on tarvitatud ka roti-ja hiiremürgina. Rahvameditsiinis on leidnud kasutamist oksele ajava vahendina ja näiteks hobuste kärntõve ravimisel.

Mürgised lilled on veel mets-tulikas, varsakabi, kullerkupp, kurekell, lõokannus aga samuti ka meie aedades nii populaarseks saanud rododendron. Muide, ka rododendronil on mürgised kõik taimeosad, sh tema kaunid õied.

Rabarber

Rabarberi lehe terviseohtlikkus tuleneb selles sisalduvast antrakinoonist. Lisaks põhjustab rabarberi lehe (ning ka puitunud varte) söömine tervisekahjustusi taimes sisalduva oksaalhappe tõttu. Samal moel võivad suures koguses sööduna tervisele ohtu põhjustada ka hapuoblikad ja jänesekapsas. Muidu söödava rabarberi puhul on esinenud laste surmajuhtumeid rabarberi suurte lehtede söömisest. Tänu efektiivsele teavitustööle pole taolisi õnnetusi enam mõnda aega olnud, kuid tervisekahjustusi täiskasvanutel esineb jätkuvalt.


Esmaabi loodusest tingitud ägedate mürgistuste korral:

Loe veel

• kui on söödud midagi mürgist, tuleb suu kohe loputada;

• kindlasti pole vaja ajada kannatanut oksendama;

• taime, marja (aga ka kemikaali) alla neelanule anda väikeste lonksude kaupa juua vett;

• teha kindlaks taime, marja, seene täpne nimetus ja hinnata selle võimalik allaneelatud kogus!

• helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise taime/seene/marjaga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte;

• jälgida täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid!

• igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi. See ei maksa palju ja on õigete säilitamistingimuste korral praktiliselt aegumatu, ent võib üllatavalt paljude mürgistuste korral olla elupäästvaks vahendiks. Lapse jaoks võib koju võib varuda 0,25grammiseid tablette arvul, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga. Näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti. Täiskasvanu jaoks on orienteeruv vajalik kogus 50g söepulbrit või 200 tabletti. NB! Kindlasti ei või anda sellises koguses aktiivsütt kannatanule ilma mürgistusinfoliiniga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja aktiivsüsi ei aita kõikide mürgistuste puhul.

Allikas: Terviseamet; Väike metsalilleraamat (Ain Raitviir, Toomas Kukk)