Heistesoo metsikud jugapuud
Õigupoolest on imelik, et jugapuud Hiiumaal nõnda hästi kasvavad, põhjapiir ulatub suisa Ahvenamaale. Geograafiliselt on hariliku jugapuu levila väga lai: Briti saartelt Kaukaasiani, Norrast Põhja-Aafrikani. Paraku on allesjäänud areaalitükikesed väikesed ja eraldatult laiali pillatud. Hiiumaa jugapuude alad jäävad peamiselt Tahkunasse ja Kõpu kanti. Olen jugapuid Hiiumaa metsades näinud seitsmes kohas ja alati on käikudel nende kodupaika mingi müstiline õhustik ümber. Nii nüüdki, kui jõudsin esmakordselt Heistesoo maadele.
Külast põhjas hakaks maapind laskuma. Esialgu polnud hämaras kuusikus midagi teab mis erilist. Siis aga läks heledamaks, ilmus jalgu neelav loopsikute vöönd, pea kohal raagus kaski ja sangleppi, vetelabürindis kaunite samblamätaste mosaiik. Tükati ilmus sarapuid, haabu, sekka kuuski. Siinseal saarevõsusid, mättail haljaid aas-jürilille lehti. Ka näsiniined ja harakkuljused ei puudunud.
Ja siis need jugapuud. Ühe ropsuga loendasin neid kokku terve tosina. Enamus laiuvad okstelehtrid, kuid ka paarimeetriseid puukesi. Eriti kaunis oli 3 m h puuke, kel sinakaokkalised oksad langesid kardinana allapole.
Siis leidsin veel ühe. Siis neljateistkümnenda, 2 m h püstise puukese, aastakasvud max isegi üle 8 tolli pikad. Nagu nulul! Ja üha aina edasi. Viieteistkümnes oli ligi 2 m h, puukujuline. Kuueteistkümnes tilluke kribu.
Piki lodusooni edasi lääne poole. Ilmus järjekordne üksik, seitsmeteistkümnes jugapuu. Kujult n-ö väljakasvanud põõsas. Oma ligi neljameetrise kõrgusega on tegu metsa selle osa kõrgeima isendiga.
Kaheksateistkümnes jugapuu osutus kõige jämedamaks: kolmeharulise puu tüved kuni 4 tolli läbimõõdus. Paraku on talle kuusk peale langenud, murdes ladvad. Nõnda on puu praegu vaid veidi üle 2 m kõrge. Üheksateistkümnes jugapuu oli 2 m h, ladvakasvud aastas kuni 8 tolli. Kahekümnes jugapuu oli rinnuni. Kahekümne esimene jugapuu madal, roomav.
Jõudsin välja sihini ja otsustasin, et aitab kah. Kakskümmend üks jugapuud ühe korraga leida pole teps halb tulemus. Ja kui ilusad, tervisest pakatavad nad seal on! Eemalt paistavad läikivad sinakad põõsad sootuks kui rododendronid. Selline eksootiline igihaljas läige justkui ei sobikski suvalisse põhjamaisesse metsa. Nad oleks kui ära eksinud kauged külalised, kuid tegelikult on siinsed laaned olnud jugapuude päriskoduks juba aastatuhandeid.
Rõõmu tegi see, et imekombel ei paista sõralised neid mitu aastat näritud olevat ja jugapuud seega igati priske väljanägemisega. Lopsakase läikesse annab küllap oma osa ka siinse alati niiske loduserva arvatav pinnase lubjarikkus. Jugapuu olla lubjalembene liik ja Heistesoos näikse see kinnitust saavat. Ikka väga ilusad on nad seal!
Varjupooleks on vanad kuused, kes langedes nagu nimme just otse jugapuudele peale prantsatavad. Seetõttu on paljud puukesed oma ladva kaotanud ja kipuvad lehtrikujuliseks kasvama. Huvitava asjaoluna märkasin, et kõrgemad jugapuud on mitmetüvelised, sarapuuliku kujuga, Mis selle on tinginud? Äkki ajas püsiv mälestus Kõpu kunagisest matusekombest? Nimelt maetud Kõpus lahkunuid veel vähemalt kuumekümnendail aastail jugapuupärgadega. Ja kuna Heistesoo jugapuude ala asub üsna hõlpsasti ligipääsetavas kohas, siis...
Seevastu raskesti ligipääsetavatel aladel, nagu Tahkunas ja Õngult põhjas, kohtab küllaldaselt suurepäraseid puukujulisi jugapuude eksemplare, kõrgeimad vahest suisa kaheksa meetri kanti. Ju neid kaitses inimese eest kaugus ja vesine kasvuala.