Hooghännalisi on lihtne avastada. Kui peale kastmist on mullapinnal näha väikeseid, valkjaid ja vilkalt liikuvaid putukaid, ongi tegemist hooghännalistega. Kui neid on vaid mõni üksik ja need õigel ajal avastada, ei pruugi erilist kahju tulla. Kui hooghännalised jäävad õigel ajal avastamata, võib nende arvukus soodsail tingimustel kiiresti kasvada. Nad võivad põhjustada juurekahjustusi nii suurtel kui ka alles tärkavail taimedel. Suurtel taimedel on normaalne kasv häiritud, tärkavad taimed võivad sootuks hukkuda.

Kuna hooghännalistele meeldib niiskus ja huumusrikas muld, siis tuleks elukeskkond neile võimalikult ebamugavaks muuta. See tähendab, et vähendada tuleks eelkõige kastmist ja lasta ka mullapinnal kastmiskordade vahepeal veidi taheneda. Aitab ka see, kui mullapinnale puistata kuiva liiva või tubakapuru. Abiks võib olla ka kastmisest kaaliumpermanganaadi või sinepi (1tl sinepit 1l vee kohta) lahusega.

Hooghännalised (Collembola) arvatakse alamate loomade hulka, nad armastavad niisket ja kõdunevat keskkonda ning neil on täita tähtis osa mullatekkeprotsessis. Aidates ümber töödelda taimejäänuseid rikastavad nad seeläbi mulda huumusega. Hooghännalisi elab nii pinnases kui taimedel, lumel ja jääl ning isegi veepinnal. Hooghännalised on peamiselt valkjad (on ka musti, punaseid, rohelisi, kirjusid jms), väikesed (1-4mm) ja tiivutud, tundlatega, kolme paari jalgadega, haukamissuistega, tagakehalisandiga (hüppehark) ja vilkalt liikuvad (hüplevad). Lisaks sellele, et hooghännalised on kasulikud, on nende seas ka taimekahjureid ( kollane jalghänd, lilla hooghänd).