HÜVA NÕU | Mida külvata märtsis?


Hortes, Hansaplant, taimed, lilled, maitsetaimed, 18.02 2016
Märts on tomatikuuFoto: Birgit Püve

Märts oma pikemate päevade ja soojade päikesekiirtega on tõeline kevadekuulutaja. Lumi sulab ja nüüd võib teha järjest uusi külve. Paprikad ja mõned suvelilled hakkavad juba nina mullast välja pistma, käes on aeg järgmiste seemnete jaoks.

Tomatid

Tomatisortide valik on nüüdisajal aianduspoodides ülisuur ja nõnda ei ole mingit põhjust igal aastal ikka samu sorte kasvatada. Siiski on mõni ärakatsetatud ja tuttav punapõsk kasvuhoones ikka aukoha teeninud ning sinna ta ka jääb. Hästi kasvavad ja annavad saaki Jõgeval aretatud tuntud kodumaised sordid, kuid õigete tingimuste korral ei jää alla ka põnevad välismaised aretised.


Proovige igal aastal näiteks kolmandiku taimede arvu jagu uusi ja põnevaid sorte, mis valige spontaanselt ning vaid isikliku meeldivuse järgi – nii võib leida mõnegi pikaaegse lemmiku! Kindlasti tasuks mulda pista väikeseviljaliste ja magusate kirsstomatite seemneid ja suurte ning värvikirevate lihatomatite omi – igaüks neist on isemoodi maitsega.

Hea on teada, et kasvuhoone puudumine ei pruugi enam tähendada tomatikasvatusest loobumist – proovige aknalaudadel ja rõdul kasvatamiseks mõeldud väikesi potitomateid. Uurige seemnepakendite tagakülgi – mõni sort võimaldab ka meie tingimustes saaki avamaal.

Seotud lood:

Tomatiseemnete külviks sobib tavapärane külvi- ja pikeerimismuld, ning külvinõuks nii minikasvuhoone kui ka kõrgemate servadega plastkarp. Seemned tuleks hajusalt, umbes viiesentimeetriste vahedega sortide kaupa mullale laduda ja arusaadavalt tähistada. Seejärel katke nad umbes ühe sentimeetri paksuse mullakihiga ja patsutage õrnalt kinni. Külvid tuleb korralikult läbi kasta, soovitatav on kasutada pritsi – nii ei aja tugev veejuga seemneid oma kohalt minema.

Niiskuse ja soojuse hoidmiseks tuleks külvikastile peale panna kile või klaas. Tõstke anum kohe valgesse kohta, kus on ligikaudu 20 kraadi toasooja. Kate eemaldage kastmiseks ja siis, kui seemned on tärganud.

Füüsalid

Kui arvestada, et füüsalite ettekasvatuseks soovitatakse keskmiselt 60 päeva, siis vastavalt sellele tulekski nad juba märtsi lõpus mulda panna, et hiljem kütteta kasvuhoonesse või ka esialgu katteloori alla avamaale istutada.


Füüsalite seemned kaetakse külvamise ajal õhukese mullakihiga ja jälgitakse, et muld oleks pidevalt piisavalt niiske. Niiskuse hoidmisel on abiks minikasvuhoone või külvide katmine kilega. Füüsalitaime kasvuks sobivaim temperatuur on 18–25 kraadi, seega on neid just koos tomatitega sobilik kasvatada, seda enam et paljud nende kasvutingimused on sarnased.

Porrulaugud

Pika kasvuaja tõttu on porrud soovitatav külvata juba märtsis. Saak on koristamisvalmis alles 120–150 päeva pärast istutust. Meie tingimustes võiks porrulauguseemet valides pöörata tähelepanu ka sellele, et tegu oleks pigem varase või keskvalmiva sordiga. Hiliste sortide puhul ei pruugi taimed jõuda piisavalt suureks kasvada ja saak võib pettumuse valmistada.


Porrulauk eelistab huumus- ja toitainerikkaid keskmisi või raskepoolseid niiskeid muldi. Et külv tärkaks kiiremini ja ühtlasemalt, võiks seemneid enne umbes ööpäeva jagu leotada. Hea on juba alguses hõredamalt külvata, siis ei ole vaja taimi pikeerida. Tiheda külvi korral tuleb taimehakatised siiski ümber istutada kas kasti, pottidesse või kilerulli.

Kuni tärkamiseni hoidke külve soojas, umbes 25 plusskraadi juures, pärast tuleb istikutele kasuks jahedam kasvukoht. Kusjuures päeval võiks temperatuur olla 18–20 soojakraadi ja öösel pigem 10–12. Porrulauk idaneb suhteliselt pikaldaselt – tõusmeid võib näha alles 10–15 päeva möödudes. Seega pole vaja lootust kaotada, kui teised taimed on juba nina mullast välja pistnud, kuid porrulauk ei paista tärkavat.

Mahlased ja suured porrud saab vaid taimi ettekasvatades. Foto: Pixabay.com

Redised

Loe veel

Ilusate ilmade ja sooja kevade korral võib juba märtsi lõpus külvata ka kütteta kasvuhoonesse katteloori alla rediseid, salateid ja tilli. Kõik need taimed kasvavad edukalt ka jahedamas keskkonnas ja katteloor hoiab öise külma ehk eemal. Alati on abiks vanaemade käest õpitud ammune nipp panna ööseks kasvuhoonesse põlema turvaliselt kaetud kalmuküünal, üks või paar olenevalt kasvumaja suurusest. Nii ei kipu külmakraadid liiga tegema ja taimehakatised saavad paremini hakkama.

Redised kasvavad kütteta kasvuhoones, uskumatult vara tarbimiskõlblikuks. Foto: Pixabay.com

Lõvilõuad

Üha enam koguvad populaarsust lõvilõuad, kelle rippuvad sordid sobivad suurepäraselt isegi rõdukasti või amplisse aeda kaunistama. Märts on paras aeg lõvilõuaseemnete külvamiseks. Kauneid lõhnavaid õisi on kõikvõimalikes värvitoonides: valged, kollased, roosad, vaarikakarva, purpurjad. Samuti leidub nii kahe- kui mitmevärvilisi õisi. Sordivalikust leiab ka kellukjate ja täidisõitega sorte. Õitele pakuvad dekoratiivset konkurentsi ka mõne sordi kirjud, pronksjad või violetsed lehed.


Lõvilõuga seemnest kasvatades peab arvestama, et külvist õitsvate taimedeni kulub kuni neli kuud. Märtsis tehtud külvi korral on seega lootust õisi näha alles juunis.

Tavalise külvi- ja pikeerimismullaga täidetud potti või plastkasti külvake seemned võimalikult hõredalt. Kuna lõvilõua seemned on väga väikesed, võib see osutuda omaette katsumuseks – seetõttu on lihtsam neid enne külvamist segada liivaga.

Lõvilõuaseemnete külve ei kaeta mullaga, kuna nad vajavad idanemiseks valgust. Niiskuse hoidmiseks võib külvid taas kile või klaasiga katta ning idanemise ajaks valgesse ja keskmisest toatemperatuurist pisut soojemasse kohta asetada – ideaalne on 23 soojakraadi. Tõusmed lasevad end mõnda aega oodata ning ilmuvad tavaliselt 7–14 päevaga. Pärast seda, kui taimehakatised on nina mullast välja pistnud, oleks hea nad panna paar kraadi jahedamasse ja piisavalt valgesse kasvukohta.