Teine jaanilill on tuttav kollase-lillakirju harilik härghein (Melampyrum nemorosum), keda vahel on terve metsaalune täis. Teda kutsutakse ka kuupäevarohuks. Vene keeles on ta nimi иван-да-марья (“jaan-ja-mari”), rootsi keeles natt och dag ("öö ja päev") ning sobivate värvide tõttu ka svenska flaggan ("rootsi lipp").

Veel üks jaanilill on liht-naistepuna (Hypericum perforatum), kes on tuntud ka kui neitsipuna, luuvalurohi, vereseletuserohi ja viinalill. Inglise keeles on ta St John's wort (“jaanirohi”), vene keeles зверобой ("loomatapp").

Jaanilill on ka härjapea ehk keskmine ristik (Trifolium medium), kes inglise keeles on zigzag clover ("vinta-vänta-ristik").

Niidulill äiatar (Knautia arvensis) – pika varre otsas suur helelilla lame nutt kui nööp – on nii silmatorkav, et kannab peale jaanilille ja jaaninupu veel selliseid muhedaid nimesid nagu vanapagana püksinööp, kalevipoja kuuenööp, pääsukeseohak, neitsihain, pudrulill, lambakeel ja tulekahjurohi. Soome keeles on ta ruusuruoho ("roosirohi").

Äiatari on vanasti kasutatud ka ravimtaimena, siit nimed krambirohi, naisterohi ja langetõverohi. Inglise keeles on ta tuntud kui field scabious ("põld-sügeliserohi") – ju temast oli abi ka nahahaiguste puhul.

Äiataril olevat ka nõiduslikke võimeid. Kui neiu teeb neist pärja, paneb jaaniööl pähe ning läheb nelja tee ristile, saab ta seal endale tulevikku ennustada.

Peale nimetatute on vanarahvas jaanililleks kutsunud veel paljusid taimi. Nende seas on põdrakanep, angervaks, härjasilm, käokannus, sininukk, kurekell-ängelhein, nõmm-liivatee, robirohi, soo-kurereha ja ka rukkilill.

Lisaks jaanililledele on taimeriigis teisigi toreda nimega jaanikodanikke, näiteks jaanirukis, jaanihüatsint, jaanikakar, jaanikaunapuu, jaani-õnnehein, jaani-õunapuu.