Jaga lillepeenart ämma asemel ammiga. Vaata lähemalt!

Ammid on suurte putkede väikesed ohutud sugulased ja pole nad isegi mitte, huumoriga öeldes, sappi pritsivad nagu ämmad. Õhuliste taimedena sobivad nad hästi maalähedasse vanaema aeda.

Meil vähetuntud ja -kasutatud ammid kasvavad looduslikult Vahemere maades, Põhja-Aafrikas ja Aasias. Eestis on ammid suvelilledeks.

Neile sobib päikeseline vett läbi laskev kasvukoht. Mullastiku suhtes on nad vähenõudlikud ja kasvavad hästi ka n-ö tavalises neutraalses aiamullas.

Orgi-ammi (Ammi visnaga) ja suur ammi (Ammi majus) on kõrgemakasvulised, kuni 80 cm taimed, mis jätavad peenras õhulise mulje.

Ammid kuuluvad sarikaliste sugukonda. Sarikalised seostuvad võimsate karuputkedega, kuid leidub ka tagasihoidlikke ja väiksema kasvuga esindajaid nagu porgand, vürtsköömen, aedtill, koriander ja seller. Ammid on tõesti oma väikeste sugulastega ühte nägu.

Tundlikud taimekesed

Tallinna Botaanikaaia vanem­aednik Ave Visnapuu on ammisid kasvatanud juba kaks aastat. Seemnepakike sai tellitud välismaalt. Taimede iseärasuste tundmaõppimiseks kulus veidi aega, ülilihtne neid kasvatada ei ole.

Kuna peenrasse seemnete külvamine ei andnud erilist tulemust, kasvatab Ave taimi ette. Pikeerimine nõuab ettevaatlikkust, kuna taimekesed on väga tundlikud juurepalli vigastuste suhtes.

Oma lihtsa ja õhulise ilme tõttu sobivad ammid maalähedasse aeda. Kontrastina võib neid kasutada ka moodsas aias.