Karilased kimbutavad tomateid? Vaata, kuidas neist lahti saada
Minu kasvuhoonesse on tomatitele siginenud väikesed valged putukad, mis pidid olema karilased.
Kust nad tulid? Varasematel aastatel ei ole neid olnud. Ega ometi pikeermullast, mida olen kauplusest ostnud? Leidsin 2013. a 19. detsembri Targu Talitast kirjutise, kus kellelgi olid karilased olnud jõulutähel.
Ostsin poest liimpüüniseid ja pritsisin preparaadiga Neem-Azal T/S, mida seal soovitati. Varem pritsisin kaaliumpermanga- naadi-, nõgese-, rohelise seebi ja lõpuks veel ka soolalahusega, aga karilasenuhtlus kestab rõõmsalt edasi.
Mida peaksin tegema, et pahalased järgmisel aastal mind ei kimbutaks? Vaevalt et nad talvel hävivad, paistavad olevat väga visad.
Vastab: Pille Hermann
Kasvuhoonekarilane on valgete tiibadega kuni 2 mm pikkune lendav putukas. Kui taime puudutades lendab laiali valge parv väikesi putukaid, võite kindel olla, et kasvuhoonekarilased ongi teie taimedele asunud.
Eestis tekitab ta peamist kahju katmikaladel ning toataimedel, kuid teda on täheldatud ka juba õues olevatel dekoratiivtaimedel.
Karilane muneb lehtede alaküljele. Nii täiskasvanud kui vastsed toituvad taimemahlast ning enamasti lehtede alaküljel. Kahjustunud lehtedel on kollakad täpid, tugeva kahjustuse korral võivad lehed variseda. Lisaks eritavad vastsed mesikastet, mille tagajärjel hakkavad arenema nõgiseened.
Ta on raskesti tõrjutav kahjur, kuna vastseid katab vahajas kiht, mis kaitseb neid taimekaitsevahendite eest. Soodsates tingimustes (kõrge temperatuur ja õhuniiskus) kestab munajärk sageli alla nädala. Suve jooksul tekib mitu põlvkonda ning nad on soojematel talvedel võimelised meil ka talvituma.
Liimpüünised appi
Viljade valmimise ajal taimekaitsevahendeid kasutada ei tohi. Et kahjurite arvukust kontrolli all hoida, tuleb sel perioodil hakkama saada liimpüünistega. Kui teil on kord juba karilane kasvuhoones tembutanud, on järgmisel aastal õige püünised välja panna enne, kui olete teda oma kasvumajas liuglemas näinud. Kollased liimpüünised riputage taimede kohale ning aeg-ajalt raputage taimi kergelt – see sunnib kahjureid lendu tõusma ning nii lendavad nad püünisesse. Isegi kui te kõiki kinni ei suuda püüda, hoiab see nende arvukust kontrolli all.
Liigne väetamine pole hea
Väetamisel arvestage, et liiga palju lämmastikku pole ka hea, taimede ülemäära lopsakas kasv soodustab kahjuri arengut. Ärge kasutage kasvuhoones vana mulda ning ostke oma taimed usaldusväärselt müüjalt. Piiluge lehtede alla, enne kui tehingut sooritama hakkate – veenduge, et kahjur seal juba ei tegutse. Kui lehtede alaküljel on märgata kahtlasi täppe ja laike, jätke see taim ostmata.
Kasvuhoones võib taimi piserdada rohelise seebi veega, see surub kahjuri arengut alla. Pritsimisel nii loodusliku vahendi kui keemilise preparaadiga on oluline, et vedelik jõuaks ka lehtede alumisele küljele, sest kahjur tegutseb enamasti seal.
Tõrje tegemisel peab olema põhjalik ning seda tuleb teha regulaarselt ning mitu korda.
Sügisel koristage kasvuhoone kindlasti, ärge hoidke seal ka tööriistu ning muid esemeid, sest neilegi võib kahjur talvituma jääda, ning piisab paarist isendist, kui uuele populatsioonile ongi alus pandud. Kaevake ka muld läbi.
Selleks et vaenlasega võidelda, tuleb teda tunda. Seetõttu tehke talle talvitumine võimalikult ebameeldivaks. Kevadel, kui taimed istutatud ning kahjureid pole veel näha, riputage välja kollased liimpüünised. Pritsimisel suunake lahus taime lehtede alaküljele. Vältige kasvuhoones liigniiskust ning oluline on õhutamine.
