Kas kermesmari tohib metsa minna?

Möödunud aastal tekkisid mu peenrale tundmatud taimekesed. Jätsin nad alles, ja tuli välja, et kermesmarjad. Nüüd leian neid väikesi hakatisi isegi peaaegu metsa alt (jäätmaalt). Olen kermesmarja kohta lugenud ja tean, et see väga nägus taim on üleni mürgine ning meil külmaõrn. Minu aias pole külm neile midagi teinud. Nüüd tekkis mul südant vaevama hakanud küsimus. Kas sellest taimest saab “uus karuputk”? Hirmus küll, kui niisugune ilus, kuid mürgine lill looduses võimust võtab. Mida peaksin tegema – kas lasta tal aia taga edasi kasvada või peaksin hoopis ära hävitama?

Vastab

KADRIN LINNA

Meil kasvavad kaks Euroopas levinud püsiku liiki – roheliste varte ja püstiste õisikutega spinat-kermesmari (Phytolacca acinosa) ja punaka varrega kuni 2,5 m kõrgune kaarjalt rippuvate õisikutega ameerika kermesmari (P. americana). Need on leplikud taimed, mis kasvavad hästi nii päikese käes kui poolvarjus, eelistades huumusrikast mulda.

Väikelastega pered ei peaks neid kasvatama, sest taimes sisalduvate saponiinide segu on mürk, mis kutsub esile krampe, mao-soolevaevusi, oksendamist ja kõhulahtisust.

Mürgistuse korral on vajalik arstiabi. Vaatamata sellele ei kuulu kermesmarjad nn musta raamatu taimede nimekirja. Nad ei ole invasiivsed ega ohusta kohalikke taimeliike. Siiski tuleks hoida nad aia piires, nii nagu teiste kultiveeritavate võõrliikide puhul on soovitatav.