Tahmased laigud võivad olla suuremad või väiksemad või katta kogu lehepinna nii, et see lausa mustjas välja näeb.

Ehkki väljanägemine meenutab musta tahma, pole see taimelehti kattev mustjas ollus teps mitte tahm. Tegemist on tahmtõvena tuntud seenhaigusega, mustjas kiht lehtedel koosneb seene eostest ja niidistikust.

Kuigi seen lehel kasvades pole taimele otseselt ohtlik (taimekudedele ei põhjusta otsest kahju), takistab mustjas kirme valguse ligipääsu lehtedele ning häirib normaalset fotosünteesi. Selle tulemusena lehed kolletuvad ning varisevad maha. Kõik see kokku aga nõrgestab taime - häiritud on nii taime kasv kui õitsemine, viljumine.

Tahmtõbi käib enamasti kaasas taimekahjuritega, nagu lehetäid, karilased, kilp- ja puudertäid, kes taimel toitudes eritavad magusat vedelikku, mesikastet. Viimane tilgub aknalauale, lehtedele, vartele ning on läikiv ja kleepuv. Mesikastega saastunud lehepinnal hakkavad aga kasvama tahmtõbe tekitavad seened.

Soodsais tingimustes, soe ja niiske, arenevad seened kiiresti ning üsna pea on mustja kirmega kogu lehepind kaetud.

Tahmtõve vältimiseks tuleks regulaarselt taimi kahjurite avastamiseks kontrollida ning vastavad tõrjemeetmed kasutusele võtta. Kui taim on tahmtõvest juba nakatunud, aitab lisaks kahjuritõrjele ka taimelehtede pesemine, tahm eraldub pestes pehme lapiga võrdlemisi kergesti.