Kuna taimed hingavad, siis seetõttu satuvad kõik suitsetamisest tekkivad kahjulikud ühendid taime. Taime normaalne elutegevus saab häiritud, pidurdub kasv, pikas perspektiivis on suitsus viibimine taimele hukatuslik. Seda, kui halvasti sigaretisuits siiski taimele mõjub, otsustasin lihtsa eksperimendiga kindlaks teha.

Esialgu lihtsana tundunud eksperiment ei olnudki nii lihtne. Tuli leida eksperimendis osalevad taimed, neid pidi olema kaks. Üks, kes saab kenasti oma taimeelu elada, teine, kes peaks kõikide eelduste kohaselt end suitsule ohverdama.

Valik langes keerdviljaku (Streptocarpus saxorum) kasuks. Tegemist on lihtsasti kasvatatava ja kergesti paljundatava taimega. Pealegi on keerdviljak säntpoolia sugulane, väidetavalt on aga säntpooliad sigaretisuitsule eriti tundlikud.

Taimed olid olemas. Nüüd tuli leida koht, kus saaks läbi viia selle suitsusema osa. Võtsin klaaskasti, täpsemalt kasutuna seisva akvaariumi, mille ühe külje teipisin peale taime sinna sisse asetamist kilega kinni. Taim saab küll valgust, kuid suits jääb klaaskasti ja ei pääse tuppa.

Eksperimendiks oli kõik valmis aga mida polnud, olid suitsud. Mittesuitsetajana oli poe kirevalt riiulilt suitsupaki valimine omajagu keeruline. Valisin hinnapoolest veidi odavama, värvuselt helesinise suitsupaki, millel ilutses hoiatav suur kiri: „Suitsetamine võib tappa".

Seda ilmselt pole vaja kirjeldada, kuidas mittesuitsetaja üritab suitsu põlema saada. Igatahes asi lõpuks õnnestus ja mu katsealune sai oma klaaskasti mahvi sigaretisuitsu. Sedasi tossutasin taime 3 korda päevas, kokku nädalajagu. Poole nädala peale hakkasid lehed pisitasa kahvatuks muutuma, päevpäevalt vajus taim ka nähtavamalt kössi. Nädala möödudes oli taime elujõud olematu. Teine taim, kes kasvas suitsuvabas keskkonnas, on praegugi kena ja roheline.

Ebameeldiva suisulõhna tõttu ei teinud vahepeal kasti tuulutamist ning sedasi imiteerisin tõeliselt ekstreemset keskkonda. Kasti tuulutamine oleks eksperimendi läbiviimise aega ilmselt pikendanud ja probleemid oleks ilmnenud pikema aja vältel. Nädalaga oli sigareti suitsust klaaskasti seintele ladestunud ka märkimisväärne kogus pigi, niisutatud valge majapidamispaber jäi üsnagi pruunikaks.

Kui kahjulik sigaretisuits taimedele tegelikult on, sõltub nii taime vastupanuvõimest keskkonnasaastatusele kui sigaretisuitsu hulgast. Mida tundlikum on taim ja mida kõrgem on sigaretisuitsu kontsentratsioon toaõhus, seda raskem on taimel hakkama saada ja kiiremini ilmnevad probleemid: taim kiratseb, poetab õisi ja lehti, halvimal juhul taim pikapeale hukkub.

Jaga
Kommentaarid