Kodumaine kastan süüa ei sünni

Euroopa suurlinnade talvistel tänavatel on tihti näha kaugelt äratuntavat veidi magusat ja suitsust lõhna levitavad röstimistünnid. Sellise müügipunkti juurest saab endale soetada näljapetteks või lihtsalt talveromantikaks tuutu maitsvate auravate kastanitega.

Söögiks tarvitatakse pöögiliste sugukondakuuluva hariliku kastanipuu (Castanea sativa) vilju. Looduslikult esineb see taim Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Kaukaasias. Hariliku kastanipuu viljad siasaldavad palju tärklist, suhkruid ja vitamiine, seetõttu on nad väga toitvad. Kastaneid sobib süüa keedetult ja röstitult, neist valmistatakse ka mitmeid hoidiseid ning isegi keedist.

Meil kasvab laialdaselt Balkani poolsaarelt pärit kastanimune kandev hobukastan (Aesculus hippocastanum), mille mõru seeme inimtoiduks ei sobi. Siiski ei ole ta kahjulik ega mürgine. Näljaajal olevat kastanimunadest olnud suur abi, kui leivavilja nappis, kooriti kastanimunad ära, kuivatati ja jahvatati peeneks. Jahu leotati soodaseguses vees pikka aega, loputati, kurnati ja segati pooleks leivajahuga.