Sealsed puukoolid paljundasid ’Karambat’ juba siis, kui tema nimi oli veel ’Karina’. Selle nimega ta esialgu tuttavaks saigi. Kui registripidaja (Eesti põllumajandusministeeriumi sordiosakond) avastas, et Karina nimi on mujal riikides juba hõivatud, tuli ta ümber ristida. Lätis kohtab mõnikord veel vana nime.

Mõned Eesti õunakasvatajad on ’Karamba’ istikuid käinud Lätis ostmas.
Eesti soovitussortimenti on jõudnud uued magushapud sordid ’Krista’ (2004. aastast) ja ’Katre’ (2005).

'ALAR' JA 'ELS'

Kuid inimestele on väga meeldinud ka mitmed teised sordid. Nüüd tutvustamegi lugejatele, missugune on uute sortide maitse, tarbimisaeg ja säilitamise kestus.

Päris suviõunu Pollis aretatud ei ole. Kuid on uusi sorte, mille esimesed õunad valmivad puus augusti lõpupäevadel või jahedamal suvel septembri alguses. Siis tuleb nad koristada (muidu varisevad) ja septembrikuu jooksul ka tarbida: sel ajal on nad kõige maitsvamad. Sellised sordid on magusamaitselised ’Alar’ ja ’Els’. Mõlemad on ilusad punased, seejuures ’Els’ tumedam ja suurema viljaga. Väga heas hoidlas seisavad õunad isegi veebruarini, kuid see on petlik – ilusa kesta sees on õunaliha maitse juba kaotanud.

HULK SÜGISSORTE

Kõige arvukamalt on sügissorte, mida saab tarbida mitu kuud või heas hoidlas säilitada isegi talve keskpaigani. Magusamaitselised sordid on ’Kaimo’, ’Kallika’, ’Karamba’, ’Kikitriinu’ ja ’Madli’. Välimuselt on nad ilusa kujuga – enamasti ümmargused. ’Madli’ on laiümmargune, ’Kallika’ kooniline, ’Kikitriinu’ lai­munajas. Punast kattevärvust on õunapinnal laialdaselt, mõnikord katab see õuna üleni.

Loe õunasortide kohta lähemalt ajakirja Maakodu septembri numbrist.