Õnne ja külluse lill

Täkilist ardiisiat (Ardisia crenata) on Hiinas ja Jaapanis armastatud juba aastasadu. Manryo – selle nime all tuntakse taime Jaapanis – on õnne ja jõukuse toojana aastavahetuse kombestiku lahutamatu osa. Isegi taime jaapanikeelse nimetuse tähendus – 10 000 kuldmünti (ryo¯ – kuldmünt) – viitab jõukusele.

Nii kutsutakse taime tänu tema viljaküllusele.

Eriti põnevaks teeb täkilise ardiisia see, et temaga toimub pidevalt midagi. Talvel kannab taim vilju, kevadel ilmuvad uued lehed ja võrsed, sügisel puhkevad õied ning talve algus on eriti põnev – siis algab viljade küpsemise aeg.

Kõige mõttekam ongi koju hankida selline ardiisia, mille viljad pole veel päris valminud. Siis saate jälgida marjade värvimuutust valkjasroosast erepunaseni.

Täkiline ardiisia on enamasti püstine mõne peaharu ja väheste rõhtsate okstega põõsake. Üliheades tingimustes võib ta kasvada kuni 1,5 m kõrguseks. Taime tähekesekujulised õied on roosakasvalged ja viljad kirgaspunased.

Väga põnevad on täkilise ardiisia lehed – tumerohelised, nahkjad ja iseloomulike paksenditega leheservades. Need paksendid pole mitte väärareng, vaid hoopis sümbioos. Paksendites elavad bakterikolooniad aitavad parandada taime ainevahetust ning arvatavasti kaitsevad nad oma eritistega ardiisiat ka igasugu taimtoiduliste elukate eest.

Lisaks põhiliigile kasvatatakse ka mitmesuguseid kultivare, neid on nii kirjude lehtede kui valkjate viljadega.

Ardiisia toataimena

Kuigi ardiisiaid peetakse sageli ühekordse kasutamisega lilledeks, võib neid toas väga edukalt aastaid kasvatada. Asetage ardiisiapott valgesse, kuid otsese päikese eest varjatud paika. Ja oleks lausa suurepärane, kui selle koha talvine temperatuur kõiguks u 15° ümber.

Kui sellist paika pole, võib ardiisiat kasvatada ka lihtsalt toas aknalaual. Kasvusubstraat peaks olema kerge ning õhu ja orgaaniliste ainete poolest rikas. Kujutage ette metsaalust pinnast sammalde ja sõnajalgadega ning juba teategi, mis ardiisiale meeldib. Mulla reaktsioon pole väga oluline, kuid nõrgalt happeline reaktsioon on sobivaim.

Kasta tuleks ardiisiat nii, et muld jõuaks kastmiskordade vahel taheneda. Mõnevõrra võib kastmist suurendada viljade aktiivse kasvamise ajal.

Toatingimustes on kõige raskem ehk tihedate ja efektsete viljakobarate saamine. Selleks võib õitseajal taimest möödudes aeg-ajalt näpuga õisikutes sobrada. See soodustab õite viljastumist ja ühtlasi ka viljade arengut.