Kui vaarikad ussitavad
Vastab VÄINO PALLUM
Vaarikamarjade ussitamist põhjustavad vaarikamardika (Byturus tomentosus) tõugud. Mardikas on kõikjal sageli ja arvukalt esinev aed- ja metsvaarika kahjur. Paharetid ilmuvad talvituspaigast – pindmisest mullakihist – maikuu esimesel poolel.
Esialgu on nende peamine toidulaud sõstarde, karusmarjade, õuna- ja kirsipuude õied. Üksikisendeid võib kohata ka noortel vaarikalehtedel, millesse süüakse väikesi piklikke augukesi. Vaarika õiepungade ilmumisel siirduvad mardikad vaarikale, kus toituvad õienuppude sisust.
Õitsemise algul muneb mardikas avanevatesse õitesse ühekaupa. Munemisperiood kestab ca üks kuu. Üks isend muneb kuni 40 muna. Tõugud kooruvad 8–10 päeva jooksul. Esimesel paaril päeval söövad tõugud noorte marjahakatiste pinnal, seejärel sisenevad vilja. Kahjustatud viljad kõdunevad. Kui tõrjet mitte teha, võib saagikadu kahjurile soodsal aastal olla kuni 90%. Suurem kahjustus esineb varjulises kohas.
Tõrjeks kobestage mulda varsti algaval sügisel ja varakevadel. Tehke seda 5–6 cm sügavuselt vaarikataimede ümber ja reavahes, et hävitada mullas talvituma sättivaid ja talvitunud mardikaid, tõuke ja nukke.
Mardikate püüdmiseks paigutage vaarikaridade vahele 1–1,5 m kõrgusele ja hästi nähtavale kohale valged liimpüünised. Kevadel raputage mardikate peletamiseks umbrohupuhtale kobestatud mullale jahvatatud kohvi.
Õienuppude puhkemise eel raputage mardikad taimedelt plekklehtrisse, mida ümbritseb kott, ja hiljem hävitage nad kuumas vees.
Alates õienuppude ilmumisest pritsige vaarikaid korduvalt 5–6 päeva tagant bioloogilise tõrjevahendi NeemAzal T/S-iga (30–50 ml/10 l).
Keemilistest tõrjevahenditest on lubatud kasutada nädal enne õienuppude avanemist Mavrik 2 F (3–4 ml/ 10 l) ja Fastac 50 (5–8 ml/10 l). Tõrjet tehke varahommikul või õhtul hilja.
