Kuidas miinuskraadid taimedele mõjuvad
Külmast võib aednikule kasu olla, kui talv on külm on kevadel kahjureid vähem. Möödunud talvel oli kaua ja suvel oli kahjureid erakordselt palju. Noored kuused olid kaunistatud pahkadega ja õunapuude lehed olid krussi keerdunud.
Talv võib aednikule siiski ka peavalu tekitada. Murutaimedel on probleemiks seenhaigused. Need levivad eriti siis, kui lumi sajab veel külmumata maale ja lumikate jääb seejärel püsima. Lume all olev niiskus soodustab haiguste tekkimist. Halvimal juhul paljastub kevadel lume alt surnud, laiguline muru.
Kõige tavalisem talvekahjustus on lõhenemine, eriti viljapuudel. Kui puu kambiumis (heleroheline kiht koore all) olev vesi jäätub, saab tüvi kahjustatud. Järgmisel kevadel on puukoor tume ja lõhenenud. Kahjustunud kohta asuvad elama seened.
Puid ja põõsaid hankides tasub eelistada kodumaiseid liike ja sorte, sest neil langeb vesi enne pakase tulekut juurtesse. Parima talvekindlusega on taimed, mis on ka siin kasvatatud.
Kõige halvem on taimedele muutlik talveilm. Sula ja pakase vaheldumine vähendab taimede elujõudu. Väga külm tuul võib aga kuivatada puu ülemisi oksi ja need hukkuvad. Seetõttu tasub viljapuud ja külmaõrnemad ilupuud istutada põhjatuulte eest varjatud kohta.
Kitsed ja närilised tekitavad puudele tõsiseid kahjustusi. Kitsede eest saab puid kaitsta aia või võrguga. Tiheda silmaga võrk kaitseb nii hiirte, rottide kui ka jäneste eest. Noorte puude tüve jalamile tuleks kuhjata mulda umbes 20-30cm ulatuses ja see kõvasti kinni tallata. Muld takistab hiirte ja rottide ligipääsu tüvejalamile ja kaitseb noore puu juuri ka külma eest. Arvestada tuleks sellega, et kui lund on palju ja see hakkab looma juba kandma, võib loom ulatuda kaitsvast võrgust kõrgemale ja okste otsad nahka pista.
