Kuivatamiseks parim õun peaks olema kõvema struktuuriga, mitte jahune ja lagunev. Lisaks ei tohiks ta olla toores, ega liialt hapu. Siiski sobivad ka pisut happelisemad õunad, kuna kuivatamine toob maitsed tugevalt esile ja nii muutuvad õunad magusamaks. Kui taliõunad pole veel parimas küpsusastmes, võib nende kuivatamisega ka pisut oodata, kuniks nad on juba veidi hoidlas seisnud.

Imehead kuivatatud õunad saab näiteks `Sidrunkollasest taliõunast`, mida on lihtne lõigata ja puhastada, sest selle sordi viljad on tõsiselt suured.

Puuviljad tuleks pesta, kuivatada ning kui on soovi, eemaldada südamik ja seemned, on seda kõige lihtsam teha, kui õun neljaks sektoriks lõigata. Seejärel tuleb sektorid viilutada umbes 2mm paksusteks viiludeks. Viilutada võib ka terveid õunu, siis on tulemuseks suured kettad, mida samuti edukalt kuivatada saab.

Õunaviilud võib laduda küpsetuspaberiga kaetud ahjurestile ning asetada elektriahju kõige minimaalsemale kuumusele, mis seal valida saab. Puupliidi olemasolul võib resti panna köetud pliidirauale, kui viimane enam liiga kuum ei ole. Oluline on, et õhk saaks vabalt liikuda ning ilma aukudeta ahjuplaat seepärast kuivatamiseks ei sobi.

Õunaviilud võib ka hõredalt nööri otsa lükkida ning küttekeha lähedusse näiteks puupliidi kohale või ahju külge riputada.

Valmis on õunad siis, kui tunduvad katsudes ning katkimurdes kuivad ja viilud on tõmbunud keerdu. Kuivatatud õunu on parim säilitada paberkotis või klaasist anumas jahedas ning kuivas kohas. Soovitavalt nii, et nad poleks suletud õhukindlalt.