Kuusk ravib mitmel moel

Ajal mil jõulupuu on toast välja viidud või kohe viiakse, on väärt meenutada, et kuusel on tähtis roll ka rahvameditsiinis.

Kuusk on aidanud inimest külmetuse ja reuma korral ning haavade ravimina.

Kuuseokkad on rikkad askorbiinhappe poolest, neis leidub raua-, kroomi-, vase-, alumiiniumi- ja mangaanisoolasid, eeterlikke õlisid ja parkaineid. Podagra ja reumavalude korral valmistatakse kuuseokkaist vanne: 1 osa oksi ja 5 osa kuuma vett, hautada 30 minutit.

Kuuseoksi on kasutatud ka peavalu vastu. Oksad tambiti peeneks, asetati kahe linase riidetüki vahele, saputati pisut sooja vett ja pandi kas ümber pea või kaela.

Kuusekasvuteed juuakse kurgu- ja hingamisteede põletike korral. Selleks võetakse 2 sl kasve, lisatakse 1,5 klaasi kuuma vett ja lastakse tõmmata 15 minutit.

Haavu, paiseid ja marrastusi ravib kuusevaik. Kuusevaiguga võib tupsutada sõrmeotste või ka suunurkade lõhesid.

Kuusevaik kiirendab ka põletushaavade paranemist.

Tasub siiski meeles pidada, et ravimiseks sobivad looduses kasvavad kuused, mitte jõulupuuks kasvatatud kasvandusepuud.

Kuusevaigust salvid

- 1 osa kuusevaiku, 1 osa searasva (värsket võid), pisut soola, lusikatäis mett ja rukkiorase mahla. Ajage rasv kuumaks, lisage kuusevaik, mesi, orasemahl ja sulatage kokku.

- 5 osa kuusevaiku, 1 osa magedat võid, 1 osa taruvaiku. Sulatage kokku.

Need salvid on tarvitatavad kui tahes kaua, need ei lähe kunagi halvaks.

Allikas: Aili Paju “Aed ja mets kui apteek”, Maalehe Raamat