Lodjapuu lehed söödud

Mul kasvab aias paar lodjapuud. Seni on nad olnud hästi dekoratiivsed nii kevadel õitsemise ajal kui ka sügisel valminud viljade ja punakaks värvunud lehtedega. Hiljuti sõid mingid aplad söödikud nad lehtedest paljaks. Kes need õgardid on ja kas nende vastu leidub ka mingit tõrjevahendit?

Vastab

VÄINO PALLUM

Üldiselt esineb lodjapuu silmapaistvat kahjustust väga harva. Möödunud talv oli kahjurile – lodjapuu-lehemardikale ehk ehmespoile (Calerucella viburni sün. Pyrrhalta viburni) – ilmselt soodne, mistõttu tõuke koorus massiliselt ning põõsad said tugevasti kannatada.

See vähetuntud kahjur kuulub poilaste sugukonda nagu ka ristõieliste köögiviljade tõusmeid ohustavad maakirbud.

Ehmespoi tõugud kooruvad põikvõrsetel talvitunud munadest mai lõpul. Nad söövad lehtedesse ebakorrapäraseid auke. Lodjapuu-ehmespoi tõugud on määrdunud-kollakasrohelised ja mustatäpilised. Täiskasvanult on nad jämedad ja kuni 7 mm pikkused, süües lehti ligikaudu kuu aega. Pärast nukkumist (augustis) kooruvad kuni 5 mm suurused kollakaspruunid piklikovaalsed mardikad, kes söövad leheroodude vahele aknakesi. Lehtede liigutamisel kukutavad paharetid end maapinnale.

Pärast küpsussööma septembris-oktoobris munevad mardikad noortele võrsetele näritud lohukestesse munakogumikud (kogumikus mõnisada muna) ja katavad munad näripuruga.

Ehmespoid eelistavad tegutseda tuulevarjulises kasvukohas ja meelispaigaks valivad suupärase hariliku lodjapuu vormi ’Lumepall’.

Peale selle on teada, et lodjapuu lehed maitsevad ka ligustrisuru (Sphinx ligustri) ja põualiblika röövikutele. Põõsaste lehekoes võivad aga kaevandada sireli-keerukoi (Gracillaria syringella) röövikud.

Ehmespoi tõrjeks lõigake kevadel munakogumikega võrsed põõsalt ära ja põletage. Tõukude massilisel esinemisel pritsige põõsaid Actara 25 WGga (2–3 g/10 l), Karate Zeoniga (3–4 ml/10 l) või Decis 2,5 ECga (4–6 ml/10 l).