Lugeja küsib: kes kahjustab sirelilehti?
Vastab Eesti Maaülikooli vanemteadur Luule Metspalu
Kõige suurema tõenäosusega on tegemist sireli keerukoiga (Caloptilia (Gracillaria) syringella). See kahjur esineb meil igal aastal, mõnel aastal võib teda olla palju. Peale sireli kahjustavad röövikud ka ligustri, saare, kikkapuu, lodjapuu ja forsüütia lehti.
Elulugu
Talvitunud nukkudest kooruvad mai lõpus pisikesed, 6 mm pikkused pruunikad liblikad, kelle tiibadel on ebakorrapärased valkjad ja tumedamad pruunid laigud. Tiivad ääristatud pikkade ripsmetega. Aktiivsem lendlus on varastel õhtutundidel. Munad munetakse väikeste kogumikena (5 kuni 10 muna kogumikus) lehe alumisele küljele leheroodude kõrvale. Kooruvad röövikud närivad end lehekoesse, kus kaevandavad kuni kolm nädalat. Kaevand on vastsetele väga sobilik elukeskkond. Siin püsib arenguks sobiv mikrokliima, niiskus ja steriilsus, lehe epidermis kaitseb välismõjutuste eest. Vanemas kasvujärgus röövikud lahkuvad laikkaevandist, keeravad kokku lehe ääre ja jätkavad selle sees toitumist veel kuni kümme päeva. Täiskasvanud röövik on kuni 8 mm pikkune kollakaspruuni peakapsliga ja kahvatu, poolläbipaistva kehaga. Nukkuvad põõsa all leheprahis ja kõdus kookonis. Meil on suve jooksul kaks põlvkonda ning uue põlvkonna röövikud ilmuvad lehtedele augustis ja septembris.
Kahjustus
Sireli keerukoi röövikute noorjärgud elavad grupina koos lehekoes, tekitades põisja laikkaevandi, mille värvus muutub kahjustuse käigus. Kahjustuse algfaasis torkab noor kaevand lehel pealmisel küljel silma heleda laiguna. Kogunevate gaaside tõttu on kaevandatud osa märgatavalt paisunud, hiljem muutub laik pruunikaks. Kui kaevandit kattev epidermis hakkab kuivama, tulevad vastsed kaevandist välja ja roomavad taimele laiali. Nüüd keeratakse lehe äär või tipp rulli, kinnitatakse see võrgendiniitidega ning jätkatakse toitumist Vastsejärgu lõpuks on toru roodatud (skeleteeritud). Seega on lehel olev kaevand ja rullikeeratud ning skeleteeritud leheäär ühe ja sama kahjuri eri vanuses röövikute tegevuse tagajärjed. Kahjustatud leheosad kuivavad. Kahjustus ei mõjuta tavaliselt hästi hooldatud taime kasvu ja arengut, kuid rikub taime välimuse. Kuivõrd kahjustatud lehed kuivavad siis tugeva kahjustuse korral on kogu põõsas nagu tules kannatanud.
Tõrje
- Hoia puud-põõsad aias tugevad ja terve, vajadusel kasta ja väeta. Kahjurile meeldivad stressis taimed.
- Liblikate lendlus ajaks kata põõsad kattelooriga, see takistab munemist.
- Korja ära kahjustatud lehed ning hävita need. Sobivaim aeg selleks on siis kui laikkaevandid on väikesed, vähemärgatavad ja rohelist värvi. Siis on kahjurid veel kaevandites.
- Riisu sügisel varisenud lehed kokku ja põleta. Kahjur talvitub langenud lehtede sees või nende vahel.
- Loo kahjuri looduslikele vaenlastele kasvuks ja arenguks soodsad tingimused, sest vaid mitmekesise kooslusega aias hoiavad kahjuri arvukuse madalal tasemel tema looduslikud vaenlased – ämblikud, röövputukad ning parasitoidid.
- Röövtoidulised rohulutiklased, kilplutiklased ning jooksiklased hävitavad arvukalt kaevandkoi röövikuid ja nukke. Mõned kaevurherilase liigid on spetsialiseerunud kaevandkoide röövikutele. Ämblikud hävitavad liblikaid.
- Arvatakse, et kasuritele soodsates tingimustes hävitavad parasitoidid kuni 90% keerukoi munadest, röövikutest ning nukkudest.
- Keemiline tõrje ei anna tavaliselt soovitud tulemusi, kuna enamuse ajast asub keerukoi röövik kaevandis või kokkukeeratud leherulli sees ning on mürkide eest kaitstud.
- Tavaliselt haaratakse mürgipritsi järele siis, kui lehtedele ilmuvad pruuniks kuivanud laikkaevandid ja roodatud leheservad. Tõrje ei anna tulemusi, sest sellistest lehtedest on kahjur lahkunud ning läinud nukkuma.
- Kui siiski otsustate teha koduaias keemilist tõrjet, peate kahjurit tundma, tema elukäiku väga täpselt jälgima ning vastavalt sellele tõrjetööd ajastama. Mingitegi tulemuste saamiseks tuleb tabada kahjuri elus vastuvõtlikud perioodid. Näiteks kas siis liblikate lendluse lühike periood või röövikute väljumine kaevandeist ja liikumine leheservadesse enne leherullide keeramist või ka nende nukkuma minek.
- Põõsastealuse pinnase kemikaalidega läbileotamine tavaliselt nukke ei hävita, sest kookon kaitseb nukku. Samas hävitavad keemilised preparaadid aga seal elavad kasulikud organismid.
Lõpuks tuleb märkida, et praegune moodne aiakujundus mõjub soodsalt kõrghaljastusel toituvatele kahjuritele. Hästihooldatud muruplatsid ilma õitsevate taimedeta ei anna puudel ja põõsastel toituvaid kahjureid rikkaliku taimestikuga aladel vaos hoidvatele kasuritele eluks mingeid võimalusi. Selle tagajärjeks on aga kahjurite piiramatu paljunemine.
