Maasika-õielõikaja võib hävitada kogu saagi
Mardikas on must, heledama kilbikesega, 2-3mm pikkune, pika peene kärsaga, ovaalse kehaga, mis kaetud tiheda halli karvastikuga.
Muna on kollakasvalge, vastne 3,5 mm pikkune vageltõuk. Talvitub noormardikana tavaliselt toitumiskoha lähedal kõdus. Annab ühe põlvkonna aastas.
Kui varakevadel on märgata noortes maasikalehtedes kummalisi auke, on selge, et peenras tegutsevad maasika-õielõikajad. Noortele, kiiresti kasvavatele maasikalehtedele kahju suur ei ole.
Hiljem, kui õienupud hakkavad üksteisest eralduma, kolivad mardikad sinna üle, kus süüakse ära sisemus. Nupud ei avane ja kuivavad.
Õitsemise algul puurib mardikas nuppu tunneli, mille lõppu muneb ühe muna. Mardikas närib vaid osaliselt läbi õierao. Ning õiepungad, ilma et nad jõuaksid avaneda, jäävad nukralt rippuma. Hiljem nad kuivavad ja varisevad koos nukkuma jääva vastsega. Noormardikas väljub juulikuus ning kesksuvel läheb peale mõningast toitumist talvituma.
Enim saavad kahjustatud varajased maasikasordid. Maasika-õielõikajat võib leida ka peenra lähedal asuvatelt vaarikatelt, kibuvitsalt, murakatelt, maranatelt jt roosõielistelt.
Kuigi kahjustus on toimunud, saab ennetava tööna siiski üht-teist ette võtta -
* Sügisene taimejäänuste ja prahi kogumine ning hävitamine, reavahede läbikaevamine talvituma jäänud õielõikajate hävitamiseks.
* Kahjureid saab hävitada ka mulla varakevadise harimisega reavahedest.
* Maasikapeenar tuleks rajada võimalikult kaugele vaarikatest jt roosõielistest.
* Koduaias aitab mardikate arvukust piirata murdunud õienuppude kohene korjamine ja hävitamine (põletamine).
* Maasikapeenart võib koduaias pritsida sibula- või küüslaugutõmmisega. Samuti on abi ka soolikarohu tõmmisest. Pritsitakse kolmel korral - noorte lehtede ilmumisel, seejärel 5-7 päva enne õienuppude avamist ning peale saagi koristamist.
* Koduaias võib maasikataimede vahel kasvatada ka küüslauku.
Allikas: „Maasikas aias ja köögis“, Maalehe Raamat
