Aia kujundas Elle sisetunde järgi. "Mitu elukutselist aednikku ütlesid, et nii ei tehta üldse aeda," tunnistas ta kunagi ajakirjas Maakodu.

Aias kasvas üle 3000 nimetuse puid, põõsaid ja püsikuid, sealjuures terve hulk eksootilisi taimi. Kirglike kollektsionääridena istutasid nad aina juurde uusi põnevaid liike ja sorte.

Elle nõrkuseks olid iirised ja liilid, neid oli aias kunagi kokku lausa üle 360 nimetuse.

Ta tegeles ka sortide aretamisega, tema nimele on registreeritud 14 päevaliiliasorti. Elle oli lummatud hortensiatest, varjutaimedest ja külmatundlikest puittaimedest.

Elle ja Enno aeda Kambja vallas pärjati korduvalt auhindadega. Nende aia ilu käidi imetlemas ja sealt inspiratsiooni ammutamas kõikjalt Eestist ja kaugemalt. Ilma kasuliku näpunäite või nutika nipita ei lahkunud sealt ilmselt keegi.

Õnneks jäävad osad Elle teadmised elama arvukatesse artiklitesse ning raamatutesse. Tema sulest on ilmunud teosed: "Maalehe hortensiaraamat", "Iiris" ja "Liilia," koos Aarne Kähri ja Victoria Parmasega "Taimede talveuni. Eesti aednike praktilised näpunäited."

Nüüd saab Elle imetleda kauneid aedasid pilvepiirilt ja täiendada koos Emake Loodusega seda ilu veelgi.

Oleme vaikides tema lähedastega.