Vastab VÄINO PALLUM

Mustjaid laike põhjustab porgandi-mustmädanik, mida tekitab seen Alternaria radicina.

Algul on laigud väikesed ning ainult kergelt viljakoesse tunginud. Haiguse arenedes haarab mustmädanik järk-järgult taimekude ikka laiemalt ja sügavamalt.

Sellega ei kaasne aga pehmenemist nagu mõne teise tõve puhul, vaid iseloomuliku tunnusena jääb porgand kõvaks ning kuivaks, lõpuks hakkab aeglaselt kõdunema. Kui juurvili pikuti pooleks lõigata, on näha haigestunud koha selgepiirilist süsimusta kude.

Porgandid nakatuvad kasvuperioodil või koristuse ajal, kui seeneeosed kanduvad haigetelt pealsetelt vigastada saanud juurvilja kudedesse. Kuigi nakatumine võib toimuda niiskel ja soojal suvelõpul või sügisel, ilmneb tõbi alles talvel hoiukohas.

Kui säilitustingimused on head, mustmädanik haigelt porgandilt tervele ei kandu. Juhtub aga panipaik olema soe ja niiske, moodustub varem nakatunud porgandi haiguslaikudel seene rohekashall või mustjas eoskirme, millest levivad eosed põhjustavad ka tervete juurviljade haigestumise.

Nii nagu paljude kahjurite-haiguste vastu võideldes, on sellegi tõve ärahoidmisel esmatähtis viljavaheldus – porgandit ei tohi kasvatada järjest ühel ja samal kohal. Olukord paraneb vaid sel juhul, kui vahetate maad pikemaks ajaks, sest mustmädaniku tekitaja püsib mullas kuni kaheksa aastat. Peale selle jätavad porgandit ohustavat nakkusalget pinnasesse teisedki sarikõielised kultuurid nagu petersell, seller, pastinaak.

Tähtis on korraldada ka õige säilituskeskkond. Keldris ei tohi sooja olla üle kolme kraadi ja suhteline õhuniiskus olgu 85–90%. Spetsiaalses juurviljahoidlas loetakse optimaalseteks näitajateks +0,5° ja 95%.
Heades hoiutingimustes aitavad säilitamist soodustada kuivatatud ja peeneks hõõrutud mädarõikalehed, mida puistake porgandite vahele.