Alljärgenavalt tutvustab dendroloog pahklestasid, kelle elutsükkel on seotud taimede aastaajalise arenguga.

"Peaaegu kogu aktiivse elu veedab pärna-pahklest pahas. Sügisel väljuvad viljastatud emased pahklestad pahkadest ja peituvad talvel pungades või võrsetel koorepragudes," kirjeldab Olev Abner, "kevadel liiguvad talve üle elanud emasisendid noortele lehtedele, imevad taimemahla eritades sülge, mis tekitab kudede vohamist, mis viib pahkade kujunemiseni lehe pinnale."

Appi võta luup

Pahklestad (Eriiophyoidea) kuuluvad ämblikulaadsete (Arachnida) klassi. Pahklestade lõugtundlad on kujunenud pisteharjasteks, mis on vajalikud kudede läbitorkamiseks, et saaks imeda taimerakkude sisaldusi (taimemahla). Erinevalt paljudest teistest ämblikulaadsetest, kellel on kaheksa jalga, on pahklestadel vaid neli jalga. Pahklestad on väga peremehespetsiifilised ja elavad ainult kas ühe taimeperekonna lehtedel ja okstel või isegi ainult ühel kindlal liigil. Pahklestade süljes on aineid, mis panevad taimekoed ebaharilikult vohama, mille tagajärjel tekivad pahad.

Pärna-pahklest on täiskasvanult silinderja kehaga ja tema jalad paiknevad keha esiosas. Kõik pahklesta arengustaadiumid on väliselt sarnased, erinedes vaid suuruselt. Pikkust on täiskasvanud pärna-pahklestal 0,1 kuni 0,2 mm ja läbimõõt 20-50 µm ehk tema nägemiseks on vaja tugeva suurendusega luupi, täpsemaks määramiseks (karvade, keha sopistuste jmt eristamiseks) aga mikroskoopi.

Kuna pahklestad on väikesed, nende munad aga suhteliselt suured, valmib korraga üks muna. Emaspahklestad munevad kasvava paha sisse vaheaegadega munad. Munadest arenevad vastsed, nendest aga nümfid, kes läbivad kolm staadiumit enne täiskasvanuks saamist. Pahas võib suve jooksul areneda mitu põlvkonda.
Pärna-pahklest