Miks muutuvad pärna lehed ogaliseks?
"See nähtus ei ole otseselt mingisugune tõsine taimehaigus, vaid on põhjustatud sellise kahjuri nagu pärna-pahklest (Eriophyes tiliae) poolt," sõnab Olev Abner Tallinna Botaanikaaiast, "õite omadustele kahjur kuidagi ei mõju ja õisi võib tee jaoks korjata."
Alljärgenavalt tutvustab dendroloog pahklestasid, kelle elutsükkel on seotud taimede aastaajalise arenguga.
"Peaaegu kogu aktiivse elu veedab pärna-pahklest pahas. Sügisel väljuvad viljastatud emased pahklestad pahkadest ja peituvad talvel pungades või võrsetel koorepragudes," kirjeldab Olev Abner, "kevadel liiguvad talve üle elanud emasisendid noortele lehtedele, imevad taimemahla eritades sülge, mis tekitab kudede vohamist, mis viib pahkade kujunemiseni lehe pinnale."
Appi võta luup
Pahklestad (Eriiophyoidea) kuuluvad ämblikulaadsete (Arachnida) klassi. Pahklestade lõugtundlad on kujunenud pisteharjasteks, mis on vajalikud kudede läbitorkamiseks, et saaks imeda taimerakkude sisaldusi (taimemahla). Erinevalt paljudest teistest ämblikulaadsetest, kellel on kaheksa jalga, on pahklestadel vaid neli jalga. Pahklestad on väga peremehespetsiifilised ja elavad ainult kas ühe taimeperekonna lehtedel ja okstel või isegi ainult ühel kindlal liigil. Pahklestade süljes on aineid, mis panevad taimekoed ebaharilikult vohama, mille tagajärjel tekivad pahad.
Pärna-pahklest on täiskasvanult silinderja kehaga ja tema jalad paiknevad keha esiosas. Kõik pahklesta arengustaadiumid on väliselt sarnased, erinedes vaid suuruselt. Pikkust on täiskasvanud pärna-pahklestal 0,1 kuni 0,2 mm ja läbimõõt 20-50 µm ehk tema nägemiseks on vaja tugeva suurendusega luupi, täpsemaks määramiseks (karvade, keha sopistuste jmt eristamiseks) aga mikroskoopi.
