Kas nemad ongi sirelite kolletumises süüdi või on see haigus?

Vastab Scandagra Eesti ASi nõustaja Tiiu Annuk

Ungari sirelile ja tema lähisugulastele on meil ilmunud uus kahjustaja - silmiktirt. Nemad põhjustavadki lehtede kolletumist. 

Tirdid kuuluvad nokaliste seltsi. Varem on tirte paigutatud väiksemasse, sarnastiivaliste seltsi omaette alamseltsina - tsikaadilised ehk tirdilised. Taimekahjuritena on tirdid mono- või oligofaagid, see tähendab, et iga liik kasutab toiduks ainult üht või paari suguluses olevat taimeliiki.

Eestis on tirte umbes 350 liiki. Enamik neist on vaid kahe-kolme millimeetri, üksikud kuni kuue millimeetri pikkused. 

Eelistab karvaseid

Silmiktirt (Dicraneura oculata) kuulub lehetirtlaste sugukonda ning elab põhiliselt sirelil. Ta võib siiski toituda teistelgi õlipuuliste sugukonda kuuluvatel taimedel, näiteks saarel või harilikul ligustril.

On tähele pandud, et silmiktirt eelistab karvase lehe alaküljega, nn karvase sireli (Syringa villosa) rühma sireliliike, nagu ungari sirel ja selle hübriid pärsia sirel, aga ka jaapani ligustriin (S. reticulata) ja longusõieline sirel (S. reflexa). 

Harilik sirel, mille lehe alakülg on karvadeta, talle aga eriti ei meeldi, kuigi veidi võib neid esineda varjus kasvavatel põõsastel.

Silmiktirdi tunneb kergesti ära tiiva eesservas paikneva silmataolise, veidi sinakalt helkiva laigu järgi. Täiskasvanud tirt on 4,7-5,1 mm pikkune.

Pea on silmiktirdil helekollane kahe musta täpiga laubal, tiivad rohekasoranžid, kohati mustaga "määrdunud"; liigitunnuseks on silmlaik. 

Kahjuril on tugevad hüppejalad ja kaks paari läbipaistvaid tiibu, neid hoiab ta puhkeolekus katusjalt koos. Kui sirelioksi puudutada või põõsa lähedalegi minna, tõuseb lehtedelt lendu kümneid või isegi sadu väikesi putukaid. 

Soe suvi soodustab

Emasputukas muneb sügisel sireli järgmise aasta lehtede pungadele, kus munad ka talvituvad. Vastsed kooruvad mai lõpus ja juuni algul. 

Kevadel koorunud vastsed toituvad lehe alaküljel keskroo lähedal. Putukad imevad lehtedest taimemahla, lehtedele aga tekivad väikesed heledad täpid, siis laigud, kahjustatud lehed muutuvad tervenisti heledamaks ja eriti servadest kollakamaks.

Enne täisealiseks saamist kestuvad tirdi vastsed viis korda. Esimesed täiskasvanud tirdid ilmuvad jaanipäeva paiku ja neid võib kohata juuli keskpaigani. Esimese põlvkonna emased munevad sirelilehe keskroole. Uued vastsed kooruvad augusti alguses. 

Teise põlvkonna valmikuid võib sirelilehtedelt leida septembri algusest oktoobrini. Põhiliselt ilmnevad sirelilehtede kahjustused siiski hilissuvel ja sügisel. Tähelepanelikult uurides märkate lehtede alaküljel ka vanemate kasvujärkude vastsekestasid. 

Tirtide arvukus suureneb suvel pidevalt, suurim on see ilmselt augusti alguses, kui koorub vastsete teine põlvkond.

Kõik teise põlvkonna vastsed ei jõua õnneks sügisel oma arengut lõpetada ja jäävad mahakukkunud lehtede alla. Kas nad talve üle elavad ja kevadel edasi arenevad, ei ole veel välja selgitatud; arvatavasti nad pigem hukkuvad. 

Liigi levikut on soodustanud viimase aastakümne soojad sügised, mis võimaldasid kahjuri teisel põlvkonnal arengu lõpetada. Tirtide arvukust toetab ka kuum ja kuiv suvi. 

Kuidas tõrjuda?

Pritsige sirelipõõsaid kevadel enne õiepungade puhkemist või siis, kui kahjureid on suvel tõesti nii arvukalt, et nad põõsa nagunii rikuvad. Kasutada tohib mitut dekoratiivpuude taimekaitseks registreeritud insektitsiidi, näiteks NeemAzal-T/Si ja tõrjevahendit Neko.

Allikas: Maakodu, juuli 2011