Miks tomatitaimed närbuvad?

Lugeja küsib: Viimastel aastatel on tomatitaimede ettekasvatamine täielikult nurjunud.

Jaanuaris külvatud taimed kasvavad algul jõuliselt, umbes 5. nädalal pärast külvi (4. lehe ilmudes) hakkavad üksikutel lehtedel aga tipud kuivama, see levib järjest edasi, kuni leht langeb norgu ja kogu taim on varsti närtsinud.

Kogu istandus läheb kahvatuks, kasv peatub silmanähtavalt. Seejärel on häving kiire.

Sel talvel võtsin appi päevavalguslambid, kuid seegi ei päästnud – 1,5 kuud pärast külvi polnud alles enam ühtegi taime.

Olen tomatiistikuid ette kasvatanud üle 15 aasta. Varem kasutasin substraadiks ainult sõnnikukomposti, viimastel aastatel aga poest ostetud kasvuturvast, millesse segan komposti.

Vastab MALLE JÄRVAN

Kirjast kahjuks ei selgu, millise firma kasvuturvast kasutati ja millises vahekorras segati poeturvast kompostiga. Kui tomati kasvusubstraadis oli ülekaalus kasvuturvas, siis võib oletada, et selles ei olnud piisavas koguses mõnd väga vajalikku taimetoiteelementi.

Kirjeldatud sümptomid viitavad eelkõige magneesiumipuudusele. Magneesium on hädavajalik klorofülli tekkeks, selle puuduse korral muutub taimik kahvatuks. Kuna ilma klorofüllita ei saa toimuda fotosünteesi, siis lõpuks taim hävib.

Tomatil on magneesiumipuuduse korral iseloomulik tunnus leheservadelt algavad kloroosid ja nekroosid, mis levivad lehealuse suunas, jämedamad leherood jäävad esialgu veel roheliseks. Kahjustatud lehekude pruunistub ja kuivab. Tomati lehed vajuvad longu. Tugeva magneesiumipuuduse korral lehed hävivad ja taim hukkub.

Seda, et kuni 4. leheni kasvasid tomatitaimed jõudsalt ja häireteta, võib põhjendada järgnevalt. Taimede algarengul on toitainete vajadus väike ning küllap kasvusubstraadis, mis sisaldas ju ka sõnnikukomposti, jätkus esialgu kõike, sh magneesiumi. Istikute suuremaks kasvades vajadus suureneb ja substraadi varud said ammendatud.