Milliste ripptaimedega kaunistada aiavaasi?
Nõtkete vartega lehtilutaimed muudavad lilleanuma suve kulgedes aina põnevamaks. Ühel hetkel ei jõua te ära imetleda, millise võimsa kaskaadina lopsakas lehemass üle serva alla voogab või kui pikaks kohevad “sabad” on veninud. Rippuvad lehtilutaimed toovad suvelilleanumasse lõbusat liikumist ja on heaks taustaks erksatele õievärvidele.
- Täpiline iminõges (Lamium maculatum) ‘White Nancy’ ja harilik maajalg (Glechoma hederacea) ‘Variegata’
Veelgi helendavam on sort ‘Beacon Silver’, mille lehed on peaaegu üleni hõbedased, leheservi ääristav roheline triip väga kitsuke. Õied on roosad.
Täpiline iminõges kasvab edukalt nii lauspäikeses kui ka varjulises kohas. Talveks võib ta istutada peenrale. Pistikutest saab kerge vaevaga paljundada uusi taimi.
Harilik maajalg (paremal) on samuti meil tavaline aiaasukas, sageli tüütav ja agressiivne püsiumbrohi. Tema valgekirjulehine sort ‘Variegata’ on aga igati omal kohal lilleanumas. Ümmarguste lehtedega pikad graatsilised varred kasvavad kiiresti ja võivad suve lõpuks ulatuda 80 sentimeetrini. Näpistage võrseid otstest, siis muutub puhmik tihedamaks. Suvel ilmuvad vartele pisikesed lillakassinised õied.
Maajalg eelistab varjulisemat kohta. Sügisel võtke ta anumast välja ja istutage peenrale talvituma.
- Roomav metsvits (Lysimachia nummularia) ‘Aurea’
Metsvitsa roomavad varred sobivad ideaalselt ka rippuma. Nad võivad kasvada rohkem kui poole meetri pikkuseks. Lehed on pehmed ja õrnad, tugev päike võib neid kergesti kõrvetada. Lehestik ei kannata ka seda, kui muld läbi kuivab, ent lühiajalisest kuivalolekust taim siiski taastub.
Kuna ripptaimena istutatakse metsvits tavaliselt anuma serva, siis on oht läbi kuivada eriti suur. Päikeselisel kohal olevat anumat kastke seetõttu hoolikalt. Suvel ilmuvad vartele väikesed erekollased õied.
Roomav metsvits on üks väheseid taimi, mida saab kasutada ka varjulises kohas lilleanumas.
Metsvits on külmakindel püsik, mille võite sügisel enne maa külmumist rahulikult peenrale istutada ja seal edasi kasvatada. Nüüd saate edaspidi juba ise lilleanumate jaoks seda rõõmuskollase lehestikuga taime paljundada. Võrsepistikud juurduvad kiiresti.
- Suva ilunõges (Plectranthus forsteri syn P. coleoides) ‘Marginatus’
Oma silmatorkavalt lopsaka kasvu, valgekirjude lehtede ja tumepunaste varte tõttu on see sort anumates eriti efektne. Võrsed venivad kiiresti umbes meetri pikkuseks, moodustades uhke allavoogava massi. Veidi kumeratel lihakatel lehtedel on tugev vürtsikas lõhn. Valged õied on tagasihoidlikud.
Suva ilunõges võib kasvada nii lõõskava päikese käes kui ka varjus, kuid väga varjulises paigas lehed kahjuks kahvatuvad. Lühiajalise läbikuivamise elab taim probleemideta üle. Ta talub ka vihmaperioodi, kui vesi ei jää anumasse seisma, külmakraadid mõjuvad aga hukutavalt. Anumas tuleb jõulise kasvuga taime kindlasti väetada.
Jahedas (5–8°) ja valges kohas saab efektset rippnõgest üle talve hoida. Talvitumiseks kärpige teda kõvasti tagasi. Teda võib hoida isegi toatemperatuuril, kui anda lisavalgustust ja taime aeg-ajalt piserdada.
Bataadist ehk maguskartulist on aretatud kauneid lehtdekoratiivsed sorte: ‘Marguarita’ laimirohelised lehed on südajad, sõrmjalt lõhestunud lehtedega ‘Blackie’ on mustjaspunane ja ‘Tricolor’ valge-roosa-rohelisekirju.
Soojal päikesepaistelisel kohal ja regulaarsel väetamisel muutub bataat rõõmustavalt kiiresti suureks ja kohevaks, varred võivad kasvada meetrist pikemakski.
Sügiseks on taimed endale alla kasvatanud umbes vaksapikkused ja paari sõrme jämedused roosakaspunased mugulad. Need on söödavad, kuid mitte nii hea maitsega kui tarbesortidel. Kui tahate mugulaid üle talve hoida, siis kuivatage nad ära ja säilitage nagu daaliate muguljuuri.
Jahedas valges ruumis saab talvitada ka taime või hilissuvel võetud juurutatud pistikuid. Bataati on lihtne ise pistikutest paljundada, need kasvavad väga kiiresti.
