Mis taim on puuvõõrik?

 (1)
Mis taim on puuvõõrik?
Puuvõõrikrepro

Minu sünnipäev on 2. veebruaril. Kuna lillehoroskoobi kohaselt olevat vahemikus 1.–10. veebr sündinutel märgilise tähendusega lille asemel puuvõõrik, tahaksin teada, mis taim see tegelikult on. Olen kuulnud, et ravimtaim ja tal olevat ka maagilisi omadusi.

Vastab: Väino Pallum

Puuvõõrik on puude võraokstel kasvav poolparasiittaim. Tuntuim liik on valge puuvõõrik (Viscum album). Lehed on tal nahkjad, teravatipulised, igihaljad. Väikesed õied asetsevad kimpudes. Tegu on kahekojalise, s.o ühesuguliste õitega taimega: emasõied asuvad ühel isendil (emastaimel) ja isasõied teisel (isastaimel). Näitena võib tuua meile kõigile hästi tuntud paju.

Puuvõõriku vili (mari) on lihakas, valge ja väga kleepiva sisuga. Marju söönud linnud hakkavad okstel nokka puhastama, ning vabanedes seemnetest, külvavad puuvõõrikut laiali. Seemned liimuvad puukoorele ka pärast linnu seedekulgla läbimist ning seemnete idanemisel tungivad neist haustorid ehk imijätked peremeestaime (puu) koore sisse.

Järgmisel aastal arenevad sellel poolparasiidil lisajuured, mis samuti tungivad koore sisse. Seejärel ilmuvad taimele lehed, mille abil ta sünteesib eluks vajalikud orgaanilised ühendid, tänu millele püsib elus ka peremeestaim.

Aastate jooksul moodustub puuvõõrikul üha enam uusi juureharusid ja taim kinnitub ikka tugevamini puu külge ning võtab sellelt toiduks aina rohkem vett ja mineraalaineid.

Sellised poolparasiitsed ehk osaliselt teise taime arvel elavad taimed on meil looduses laialt levinud, niidutaimede juurtel nugivad robirohi, silmarohi ja härghein. Täisparasiitsed taimed on ristik- ja linavõrm ning sarapuu- ja lepajuurtel nugiv käopäkk.

Puuvõõrik pole peremeestaime suhtes kuigi nõudlik. Teda esineb sagedamini paplitel, tammedel, õunapuudel, lehistel ja mändidel. Rohelisel aastaajal jääb ta puuvõras enamasti märkamatuks. Silma hakanud moodustist peavad paljud asjatundmatusest nõialuuaks. Raagus puudel paistavad puuvõõriku kollakasrohelised kerakesed kergemini välja.

See liik on levinud Kesk-Euroopas ning põhjapiiriks loetakse Lätit, kus ta on kahjustanud ka viljapuid – õuna- ja pirnipuud.

Erandlikult kasvab valge puuvõõrik Tartumaal Meerapalus. 2007. a suvel leidsid teismelised vennad Märt ja Ott Martens vahtral ronides puu võrast selle poolparasiittaime. Tartu botaanikaaeda viidud haruldane taimemoodustis sai Eestis esmakordselt tõendatud leiuks. Kinnitamata andmetel olevat teda harva ka meie läänesaartel esinenud.


Paganliku taustaga puuvõõrikust on saanud angloameerika jõulukombestikku kuuluv element. Läbi aegade on ta olnud maagia lahutamatu osa.

Huvitavaid legende puuvõõriku kohta leiate Maakodu 2003. a detsembrinumbrist (“Puu võõraslaps – puuvõõrik”).

Lillehoroskoop (“Mis lill sa oled ja kuidas see sind iseloomustab?”) äratas uudishimu puuvõõriku kohta küsima. Mainitud horoskoop sisaldab 36 taimenimetust. Väiksemale seltskonnale on selle ettelugemine elevust tekitav ajaviide ning sisaldab ka mõnda tõetera, kui küsijaks oli naine.

Puuvõõrik-naine on väga uudishimulik ja riskialdis, kes oskab ka kõige ligipääsmatule mehele muljet avaldada ja tema ära võluda. Esimene punkt näib täppi minevat.

Puuvõõrik-mees peaks harrastama sporti, et vastassugupoolele ligitõmbav olla. Et lodevast olekust vabaneda ja vormis püsida, selleks sobivad kulturism, karate ja tennis.