Haigustevaba

Keemiline töötlemine taimekaitsevahendite, kasvustimulaatorite ja väetistega vähendab tõusmete vastuvõtlikust haigustele ja kahjuritele, ergutab kasvu ja tagab tõusmetele vajalikud toitained. Ohutuse tagamiseks on keemiliselt töödeldud seemned seemnepakis värvilised (kollased, rohelised, sinised, violetsed, valged).

Seda, kas seeme on puhitud ja/või granuleeritud on tavaliselt märgitud ka seemnepakile.

Seemneid, millel on mitmesuguseid väljakasve ja pikemaid või lühemaid karvakesi, höörutakse jämeda jõeliivaga.

Selliselt töödeldakse näiteks metsülase, mõrsjalille, õnneheina ja kitsekakra seemneid. Siledaks lihvitud seemneid on lihtsam ühtlaselt külvata ning nad kahjustuvad vähem tõusmepõletiku läbi.

Seemnetel vähendatakse või kahjustatakse lõikamise, kraapimise, riivimise või mõnel muul moel paksu seemnekesta. Võtet nimetatakse skarifitseerimiseks ning selle tulemusena väheneb idanemise aeg ning tõusmed ilmuvad kiiremini.

Sellist töötlemist vajavad näiteks pelargooni, mõõla, gasaania, lillherne, riitsinuse, tähklavendli, sarvkannikese, kanna ja lupiinide seemned. Seemnete töötlemiseks on spetsiaalsed seadmed.

Mitmesuguste haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks puhitakse seemneid fungitsiidide (seenhaiguste tõrjevahend) ja insektitsiididega (putukate tõrjevahend). See tähendab et vastav aine kantakse seemne pinnale. Et eristada puhitud seemneid puhtimata seemneist lisatakse puhtimispreparaadile ka värvi. Seetõttu ongi puhitud seemned värvilised.

Puhitud seemne külvamine kaitseb nii mullas kui seemne pinnal olevate haigustekitajate eest, taimed kasvavad kiiremini ja ühtlasemalt alates varajasest arengustaadiumist, saadakse kvaliteetsem ja suurem saak.

Väikesed graanulid ehk pillid

Väikesed seemned kaetakse spetsiaalse kattega, ning saadakse väikesed ümmargused graanulid e dražeed, ka pillid. Kattekihis sisalduvad tavaliselt ka ained, mis kiirendavad kasvu, seenhaiguste vastast preparaati ning toitaineid, mis kiirendavad seemikute kasvu. Granuleeritud seemneid on nende kuju ja suuruse tõttu hõlpsam külvata. Sellised seemned külvatakse kohe kasvukohale ning taimi üldjuhul ei pikeerita. Granuleerituna e dražeerituna müüakse nt alatiõitseva begoonia, lemmaltsa, lobeelia ja petuunia seemneid.

Väga väikesed seemned granuleeritakse e dražeeritakse mitmekaupa ning saadakse üks suur dražee. Külvamisel saadakse korraga 3-5 taimekest. Selliselt toimitakse näiteks karpaadi kellukaga ja vereva helmikpöörisega.

Et seemnete kulu oleks minimaalne ning väheneks harvendustööd, on müügil seemnekettad (matid) ja seemnelindid. Kuigi hind sellistel seemnetel on pisut kõrgem väheneb seemnekulu ja jäävad ära harvendustööd. Seemnelinte ja -kettaid pole ka ise tualettpaberist raske valmistada.

Granuleeritud ning puhitud seemneid enne külvi ei leotata kuna vastasel korral laguneb ümber olev kate, vette lahustuvad nii taimekaitsevahend, väetised ning kasvu stimuleerivad ained. Granuleeritud seemnete külvamisel jälgida, et külvimuld oleks kogu idanemise vältel piisavalt niiske.

Kuna puhitud seemned on töödeldud kemikaalidega, siis ohutuse mõttes tuleks neid käsitseda kinnastatud kätega. Hiljem käed korralikult pesta seebi ja sooja veega.

Puhitud seemned lindude ega loomade toiduks ei sobi. Samuti ei sobi sellised seemned idandite valmistamiseks. Puhitud seemned ei sobi ei linnu-, looma- ega inimtoiduks ka siis kui neid eelnevalt leotada ja/või pesta. Kui keemiliselt töödeldud seemneid jääb järele ning nende kasutusaeg on möödas siis tuleks need hävitada või panna ohtlike jäätmete hulka.

Neile, kes peavad lugu ökoloogiliselt puhastest toodetest, tasuks enne seemnete ostmist uurida pakendilt vastavat märgistust ning osta vaid naturaalseid, keemiliselt töötlemata seemneid.