Nõgesega taimi väetama
Mõni aeg tagasi sattusin kokku ühe tuttava aiandushuvilise vanaprouaga. Juttu vestes märkis ta muuseas, et kuskilt pole rohkelt nõgeseid saada. Proua kena aed nimelt asub linnas, ümberringi asfalt ja suured majad.
Uurisin, et mida imet ta nende rohkete nõgestega teeb. Tema sõnul kasutab ta nõgeseleotist lisaks kahjuritõrjele ka väetamiseks. Ja tõepoolest, lilled aias ja tomatid-kurgid-paprikad kasvuhoones olid lopsakad ja rohkelt õisi täis. Taimed tundusid terved, haiguste ja kahjurite poolt puutumata.
Tema õpetuse kohaselt tuleb võtta korralik punt kõrvenõgeseid (umbes kilojagu), need peenestada ja siis ämbrisse panna. Peale valada leiget vett nii palju, et nõgesed kaetud oleks. Ja see kasvuhoonesse seisma jätta. Seal hakkab ta käärima ja kobrutama, levitades virtsasarnast lõhna.
Iga päev tuleks vähemalt korra seda segu segada. Käärimine võtab aega umbes nädala, valmis on käärituslahus kasutamiseks 8.-9. päeval. Väetamiseks soovitas vanaproua võtta ämbri vee peale umbes 2-3 liitrit nõgeseleotist ja sellega kasta kord nädalas.
Kommentaariks nii palju, et oma laudatagused nõgesed olen ära kasutanud komposti valmistamisel ja sealt saadud mullas on küll taimed hästi edenenud. Nõges on nitrofiilne st lämmastikulembene taim, mis tähendab seda, et ta eelistab kasvukohti, mille mullas on palju lämmastikuühendeid.
