Puukasvatus nõuab hoolt
“Kui soovite nautida mõne puuliigi ilu, peate mõtlema rohkem ette: kas asukoht, muld, niiskus ja valgus on sellele puule õige? Nii säästate end tulevikus hulgast puu hooldamisega seotud lisategevusest ega pärsi tema loomulikku kasvu.
Sageli juhtub, et krunt poolitatakse või otsustatakse ehitada uus garaaž ning alles neli-viis aastat tagasi istutatud kaunis puu jääb ehitusele ette,” räägib Heiki Hanso ja lisab, et oluline on ka õige puittaime valik.
Näiteks pukspuu ja sirel on kahjutult pisikesed ning kadakas võib kasvada 50 aastat suurust muutmata. Aga näiteks pappel ja kask on väga agressiivse juurestikuga, tungides läbi vundamendi, kanalisatsioonikaevude ning keldri soojuse poole. Ehk siis need puud ei sobi elamule liiga lähedale kasvama.
“Reeglina on suure võraga puudel suured juured, aga ohtu kujutavad endast ka katust mädandavad lehed-okkad ning kuivanud ja tormituultes murduvad oksad.
Puulehed võivad rikkuda katust ning ummistada vihmaveerenne ka siis, kui puu asub 20–30 meetri kaugusel majast, kuna tuul kannab lehti mööda ilma laiali. Seejuures tammepuu leht võib mädaneda aastaid, samas saare leht on juba kukkudes kõdunev,” jutustab Heiki Hanso.
“Puud koduaias on väga ilusad ja kindlasti soovitan kõigile julgemalt loodust oma õuele tuua, aga õige puu ja tema asukoha valik nõuab veidi eeltööd.”
Tema sõnul peavad maja juures suurt puud kasvatavad inimesed arvestama iga-aastase katuse ja rennide hooldusega, mis tegelikult on isegi hea kohustus, sest nii hoolitsetakse tihedamalt ja hoolsamalt ka oma kinnisvara eest.
“Käisin hiljuti ühe vägeva vana talu hoovil võtmas maha puid, mis ei lase rookatusega hoonetele päikest ligi ning on sellega uhked katused ära rikkunud. Puu istutamisel või maja ehitamisel peab arvestama selliste asjadega.”
Vahel on ka puudel stress
Suured puud ei talu oma keskkonnas suuri muutusi. Sageli ehitatakse metsadesse linnakuid ja külasid ning müüakse krunte, kus uuel omanikul lastakse otsustada, millised puud ta soovib alles hoida ja millised ei.
“Aga see on vaid näiliselt omaniku otsus. Kui puud on harjunud üksteise kõrval kasvama, peaks nad ka nii jätma, sest nad pole harjunud šokkidega nagu müra, harvendamine, uued valgustingimused.
Kui teie krundil kasvab palju puid, siis püüdke alguses neist võimalikult väheseid maha võtta, sest 3–5 aastaga on näha, millised puud olid kohanemisvõimelised,” annab Hanso nõu.
Ta lisab, et suurt kahju teeb sageli ka moodne maaküte, mis on küttena küll efektiivne, kuid võib olla puude jaoks surmav, jahutades mitme kraadi võrra mullas elavat juurestikku. Juhtumeid, kus maakütte tagajärjel on puud hakkanud välja minema, võib tuua nii Tallinna külje alt Viimsist kui ka Saaremaalt.
Kui suur puu juba kasvab maja lähedal ning tekkis mure, kas see hoonele liiga ei tee või liiga suures stressis pole, tuleks lasta arboristil koostada riskianalüüs ja määrata puu hooldusvajadus.
Riskianalüüs võib puu päästa
“Kõige kindlam on leida inimene Arboristide Koja kodulehelt, mitte aga kutsuda mootorsaega metsa tegevat külameest. Kui puu on teie jaoks vähegi oluline, saab õppinud puuhooldaja ta tõenäoliselt päästa: tagada turvalisuse kuivanud ja surnud okste mahavõtmisega ning tasakaalustada puu võra,” selgitab Hanso.
Arvesse tuleb võtta ka maa-aluseid töid, sest kui lasta mõne meetri kaugusel kaevata kraave, lõhutakse tõenäoliselt ära juured, mis puud tormide ajal paigal hoidis.
Kui veel arvestada seda, et okaspuudel on juured suhteliselt pinnapealsed ning igihaljana on neil ka aasta läbi “purjepind” suurem, ei pruugi õnnetus kaugel olla.
“Eks võra pealt ole näha, kas ja kui suur osa juuri vigastatud on. Paljudel vigastatud puudel ei saagi enam ilusat tagasilõikust teha ning sel juhul tuleks pigem süda kõvaks teha ja puulangetus ette võtta,” tõdeb spetsialist.
Vali usaldusväärne spetsialist
“Ent mahavõtmine olgu ikkagi viimane samm,” rõhutab Hanso. “ Kui puu meeldib, püüame kindlasti muid lahendusi leida ning arvestame ka kohaliku omavalitsuse arvamust.”
Kui puu siiski vaatamata kõigele vajab mahavõtmist, tuleks võtta spetsialistidelt hinnapakkumised ning jälgida, et tööle valitu omaks piiratud ruumis puude langetamise tunnistust ning töö- ja tsiviilvastutuskindlustust.
“Läbi aegada on juhtunud palju õnnetusi seoses inimeste teadmatuse ja kogenematusega.
Kindlustus on vajalik eelkõige töö tellijale: kui mingi õnnetus peakski juhtuma ning tellija läbi selle varalist kahju kandma, aitab kindlustuskate,” selgitab Hanso.
Puulangetamine ei hõlma endas ainult saega töötamist, vaid ka hilisemat koristustööd ning kännu likvideerimist. Puulangetaja kutsunud klient peab olema teadlik, mida ta soovib: kas täisteenust koos okste purustamise ning krundi koristamisega või tahab jätta puu endale küttepuude tegemiseks.
Kändude eemaldamiseks on parim variant kännu freesimine lokaalselt 10– 20 cm allpool mullapinda. Seejärel on lihtne katta tekkinud auk mullaga ning külvata sinna muruseeme.
Juurimine hüdrauliste masinatega võib Hanso sõnul olla ohtlik, sest puujuured ulatavad maaall väga kaugele ning nende jõuga väljatirimisel võivad viga saada maa sisse kaevatud side-, vee- või kanalisatsiooniseadmed.
