Ruutmeeteraed – suur saak väikeselt pinnalt
Olin eelmisel aastal sunnitud piirduma kahe peenraga. Kuna ruumi nappis, siis oli planeerida iseäranis põnev – olemasolevad võimalused tuli maksimaalselt ära kasutada. Tulemus oli hea. Sain suvi läbi oma peenardelt värsket kraami ning väikest pinda arvestades oli saak üllatavalt suur.
Tegin kaks peenrakasti suurusega 0,6 x 1 m, mille jagasin 2 x 3-ks u 30cm küljepikkusega ruuduks. Põhja panin umbrohutõkke ning sisse poest ostetud mullasegu.
Kuna taimed kasvavad kastis lähestikku, on kindlasti oluline, et nad sobiksid koos kasvama. Võtsin ette tabeli, kus kirjas, millised taimed koos kasvades üksteist aitavad ja millised kohe üldse ei taha koos olla.
Kindel plaan oli proovida kasvatada tomatit ja kurki. Väikese uurimise tulemusena jõudsin järeldusele, et need kaks samas kastis ei sobi, kuna nõuavad erineva happesusega mulda. Seega võtsin oma plaani aluseks, et ühte kasti istutan tomati ja temaga kokku sobivad taimed ning teise kurgi koos temaga sobivate taimedega.
Nii tomat kui kurk kasvavad suureks ning hakkaksid enda taha jäävate taimede eest valgust varjama (kurgi saagikus on suurem ning koristada lihtsam, kui lasta tal vertikaalselt mööda tugesid ronida, mitte mööda maad roomata). Seega planeerisin nad n-ö viimasesse ritta ehk kõige põhjapoolsematesse ruutudesse.
Tomatiga sobivad kokku laugud/sibulad ning samuti kõikvõimalikud ürdid: tüümian, pune, basiilik jne.
Kurgiga klapivad kaunviljad – herned-oad –, salatid, mõned ürdid – spinat, koriander ning kõrvitsalised.
Ruutude märkimiseks kasutasin ehitusest üle jäänud peenikesi liiste. Igasse ruutu tegin sõrmedega ette väikesed lohud ning panin igasse lohku üks või kaks seemet (sõltuvalt seemnete idanemise protsendist).
Algajad aednikud kipuvad istutama seemneid liiga sügavale, nii et neil on raske mullast tärgata. Seda, kui sügavale istutada, on hea hinnata eelkõige seemne suuruse järgi, kui pakil vastavat märge pole. Väga väikesed seemned külvatakse tihti isegi mullapinnale, samas kui suuremad seemned – spinat, herned jm – istutatakse 2–3 seemne sügavusele.
Mis on ruutmeeter- ehk ruutjalgaed?
Tegu on omamoodi Tootsi peenraga, kus ühte peenrasse istutatakse kokku eri kultuure. Sellist süsteemi võib eriti soovitada kohas, kus on kehv pinnas või lihtsalt vähe ruumi. Süsteem sobib hästi ka algajale aednikule. Peenarde kõrgust on kerge kohandada mugavaks liikumisraskustega inimestele. Pinnase intensiivne kasutus võimaldab saada väikeselt pinnalt suure saagi.
1–1,5 m² suurune kast-peenar jagatakse väiksemateks, u 30cm küljepikkusega ruudukesteks (originaalnimetus square foot garden tähendab tõlkes ruutjalgaeda, 1 jalg ≈ 30 cm). Peenrakasti suurust võib vastavalt võimalusele ja vajadusele varieerida. Tähtis on, et taimedele pääseks ligi peenrale astumata ning mulda kokku surumata.
Ruutude tähistamiseks on kasulik teha peenrale sõrestik, kasutades selleks näiteks liiste või nööri. Ruutude tähistamine aitab vältida ülekülvamist, see aitab seemneid kokku hoida. Tavalise ridakülvi puhul harvendatakse palju noori taimi välja ja visatakse minema.
Peenrakastid täidetakse viljaka mulla seguga, mille pH-tasakaalu ja toitainesisaldust saab kohandada vastavalt planeeritavatele taimedele. Müügil on ka erisegud konkreetsetele taimedele (tomatiturvas, kurgiturvas jne). Mõistlik ei ole samasse kasti istutada taimi, millel on pinnasele väga erinevad nõudmised.
Ruutude tähistamine ning taimede eraldamine võimaldab juba ära kasutatud taimede (kress, redis jt) asemele külvata uued teisi taimi segamata. Selliseid taimi on vahel otstarbekas külvata väikese ajavahega ja osade kaupa, et kogu saak ei valmiks ühel ajal, põhjustades n-ö uputuse.
Mitu taime istutada ühte ruutu?
Taimede arv ühes 30 x 30cm ruudukeses sõltub sellest, kui suureks taim kasvab. Näiteks üks tomatitaim võib võtta terve ruudu, samas kui maasikaid saab istutada ühte ruudukesse neli ning redist isegi kuni kuusteist.
Mõnda põõsastomati sorti võib ühte ruutu mahutada neli taime, samas kõrge kasvuga sordi puhul tuleb piirduda ühe taimega. Peeti ja sibulat võib kasvatada ka ainult nende maitsvate pealsete pärast ning siis mahub neid ühte ruutu rohkem kui sama taime täissuuruses mugula või juureni kasvatades.
Istutusskeemi koostades võite appi võtta näiteks järgmised arvud:
- 16 taime ruudule: peet, porgand, redis, roheline sibul (4 x 4 taime reas)
- 9 taime ruudule: porrulauk, sibul (kui mugul alla kasvatada), spinat (3 x 3 reas)
- 4 taime ruudule: küüslauk, seller, salat, maasikas, kartul (kui plaanite kasutada noort kartulit)
- 2 taime ruudule: kurk
- 1 taim ruudule: munataim (baklažaan), paprika, kõrvitsad, kõrged tomatid, kartul
Ürtidele nagu basiilik, pune, murulauk jne võib ka jätta terve ruudu. Samas on neid võimalik kasvatada ka suuremate taimede all samas ruudus. Basiiliku ja teiste vahemereliste ürtidega kooskasvamine parandavat tomati maitset! Samuti aitab suurem taimetihedus vähendada niiskuse aurumist maapinnalt ning kasutab ruumi ökonoomsemalt.
Kasulik on köögiviljataimede vahele või eraldi ruutu istutada ka lilli, mis meelitaks aeda kasulikke putukaid ning peletaks kahjureid. Sobivad näiteks saialill, kummel, peiulill.
Külviskeem paberile
Kindlasti on hea mõte panna iga ruudu juurde lipik sinna istutatud taimede nimedega. Võite ka paberile ruudustikuga skeemi teha. Märkige juurde kuupäev, millal miski maha sai.
Võib-olla on teil ideaalne mälu ja teil pole seda vaja teha. Kuid kui olete selline nagu meie, ülejäänud lihtsurelikud, siis seisate kahe-kolme nädala pärast oma peenarde ees ja mõtlete: “Kas ma sellesse ruutu juba külvasin midagi või mitte?”
