Sidrunkurk on maitselt magusam kui harilik kurk ja sobib seega hästi puuvilja-toorsalatitesse. Samuti kõlbab teda marineerida ja konserveerida nii nagu harilikku kurkigi. Valminud sidrunkurgi koor on söödav, aga ka kergesti eemaldatav.

Sidrunkurgi kasvatamine

Sidrunkurki võiks meie oludes kasvatada avamaal katteloori all mustal kilemultšil. Parimad mullad on toiteainerikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivasvimullad. Sidrunkurgile sobivad hästi ka turvasmullad (pH 5,5–6,8).

Sobivam külviaeg on mai lõpus – juuni algul, kui mulla temperatuur on 10–12°. Seeme külvata 2–3 cm sügavusele niiskesse mulda ja peenar katta kohe kattelooriga. Kurk tärkab 6–7 päevaga. Optimaalne kasvutemperatuur päeval on 20–25° ja öösel 17–18°, seega tuleks avamaal öösel kindlasti katteloor peale tõmmata. Taimi kahjustab lühiajaline õhutemperatuuri langus +3...+5 kraadini või pikemaajaline +6...–12°.

Väetage virtsa- või sõnnikuleotise lahusega (1 : 10–12 liitrit), hea väetis on ka kääritatud nõgeseleotis lahjendatult 1 : 7.

Kastke kurke iga kahe-kolme päeva möödudes sooja veega läbi kastekannu sõela. Pilves ilmaga võib kasta vähem, kuid muld ei tohi olla kuiv. Õitsemiseni on kurke parem kasta hommikul, aga õitsemise ja viljakandmise ajal õhtul. Esimese saagi saab soodsates tingimustes 65–70 päeva pärast külvi.

Sidrunkurgi raviomadused

Sidrunkurk sisaldab 96% vett ja kurgimahl on väga hea toniseeriv jook ning organismist mürkide väljutaja.

Neeru- ja kuseteede haiguste puhul on abiks 1 klaas sidrunkurgimahla, kus on lahustatud 1 sl mett. Juua kaks-kolm klaasi päevas. Luude tugevdamiseks aga soovitatakse juua sidrunkurgimahla koos peedi- ja salatisibulamahlaga vahekorras 2 : 1 : 1.

Ravi otstarbel hinnatakse kõrgelt ka sidrunkurgi seemneid. Kuseteede ja neeruhaiguste, aga ka südamehaiguste korral soovitatakse klaasi viinamarjamahla sisse segada 1 teelusikatäis sidrunkurgi seemnepulbrit. Sama jook parandab ka sperma kvaliteeti ja taastab jõuvarusid.