Sügisväetise, liimivööde ja mürgipritsiga sügiseses aias
Igal sügisel räägitakse, et nüüd tuleb anda taimedele sügisväetist. See sisaldab suures koguses kaaliumi ja fosforit, mida mitmeaastased taimed vajavad talve eel puitumiseks ning järgmise aasta õite ja saagi moodustamiseks.
See, millal on õige aeg kasutada sügisväetist, on natuke keerulisem teema. Nimelt on viimastel aastatel tulnud müügile väetisi, mille puhul puudub otsene vajadus kasutada hiljem ka sügisväetist. Selliste väetiste koostis arvestab, et taim saab kasvuaja jooksul kätte kõik vajalikud toiteelemendid.
Kindlasti andke sügisväetist siis, kui taimede toitmisel on kasutatud aastaaegadest sõltuvat väetamissüsteemi: kevadel kasvu ergutavat kiiretoimelist lämmastikurikast väetist, suvel aga õitsemist soodustavat ja saaki suurendavat suvist väetist.
Õige aeg sügisväetisega toimetamiseks sõltub siiski rohkem taimedest, mida väetame. Nii tuleb fosfori- ja kaaliumirikas väetis anda marjapõõsastele ja viljapuudele suve teisel poolel, kui hakkavad moodustuma järgmise aasta õiealgmed, okaspuude väetamisega võib aga veel viivitada, sest nemad on pikema kasvuajaga. Seega on vahel lihtsam kasutada väetisi, mille puhul pole vaja täpselt teada, millal on õige aeg neid anda (nt pikatoimelised väetised).
Tänavu on nii kevad kui suvi olnud enamasti jahe ja niiske. Taimedel on olnud võimalus kasvatada endale pikad rohtsed võrsed, okaspuudel näete noori võrseid. Sellised tunnused viitavad kindlale vajadusele kasutada sügisväetist.
Sellega ei tohi jääda hiljaks. Otstarbekas on taimel esile kutsuda nn sügise sündroom, mängides toiteelementidega: sundida peale ühe elemendi üleküllusega teise elemendi puudus.
Kiire ja tõhus on näiteks Substral® Miracle Gro® lahustuv sügisväetis igihaljastele jt taimedele. Tänu sellele, et kastmisväetis lahustub 100%-liselt ja on kergesti omastatav, saab taim vajalikud toitained kiiresti kätte ning on talviste ebasoodsate tingimuste suhtes tugevam. Kuna nimetatud väetis sisaldab rohkesti ka mikroelemente, tugevdab see igihaljaste taimede värvust ning aitab vältida lillakaid talviseid toone, mis esinevad peamiselt sinakashallidel sortidel.
Väetamisel tuleb silmas pidada, et graanulid peavad jõudma esmalt mullas või multšikihis lahustuda. Seega püüdke need võimalikult varakult, augusti keskel või septembri algul mulda segada. Kastmislahusena antavaid väetisi võib manustada pisut hiljem, sest lahustumiseks kuluv aeg jääb ära.
Tegelikult ei lähe kaduma ka hilissügisel antud fosfori-ja kaaliumirikkad graanulid, sest mullal on võime neid hoida. Seevastu lämmastiku uhub vesi kergesti taimede juureulatusest välja.
Enneaegse sügise sündroom
Selle põhjustab fosfori ja kaaliumiga üleväetamine. Olen viimastel aastatel tihti märganud, et koduaedades on juba augusti keskel lehed kaunites sügisvärvides ning hakkavad varisema. Iseenesest pole selles ju midagi halba, kui soovite, et teie taimed paremini talvituksid ja oleksid haigustele-kahjuritele vastupidavamad. Ent sageli ei jõua siis viljad täis kasvada ning valmivad enneaegselt, kevadel aga hakkab taimi vaevama lämmastikupuudus.
Seega tasub alati hoolikalt lugeda, mis on väetisepakendil kirjas, ja läbi mõelda, kas mu taimed ikka vajavad mingit eri- või sügisväetist.
Kui väetasite suvel oma roose, rododendroneid ja okaspuid näiteks Substral® Miracle Gro® kastmisväetistega, siis nende pakendil on ka märge, mis soovitab paremaks talvitumiseks kasutada sama sarja sügisväetist. Kuid Osmocote väetistel on kirjas, et sügisväetist anda pole vaja.
Teine väetis, mida oleme harjunud käsu korras kasutama, on mõrusool. Tavaliselt on rodode ja okaspuude eriväetistes piisav kogus taimele omastatavat magneesiumi ja rauda juba sees. Kui hoolikas aiapidaja kasutab veel magneesiumsulfaati ning igaks juhuks ka mõrusoola, sest kuulis või luges sellest kusagilt, siis ongi toitainete tasakaal paigast ära.
Multšitud ala keerukam väetada
Aiapidaja elu kergendamiseks on tänapäeval paljudes aedades istutusalad kaetud okaspuu-koorepuru vm multšiga. Sellist peenart on üsna tülikas väetada, sest väetisegraanulid tuleb multšikihi alla taimede ümber ühtlaselt laiali laotada ja mulda kaevata. Mingit mõtet ei ole raputada multšikihi peale septembris-oktoobris sügisväetise graanuleid ja uskuda, et taimed on saanud nüüd selleks aastaks kõik, mis tarvis.
Multšitud istutusala väetamisel on abi spetsiaalsetest lehe- ja kastmisväetistest. Iga väetis siiski, mis lahustub, selleks ei sobi.
Kastes multšitud taimi väetiselahusega, tuleb arvestada, et osa väetises olevatest toitainetest jääb multšikihti pidama ja kulub ära selle lagunemisel.
Kas muru sügisel väetada?
Vastus sõltub sellest, millist väetist te siiani kasutasite, ja kindlasti sellestki, kui pikaks sügis venib. Nii on Substral® muruväetis “Sügis” mõeldud kasutamiseks suve jooksul nõrgaks jäänud või samal aastal rajatud muru toitmiseks. Kemira “Muru sügis” jätkab aga sarja “Muru kevad” ja “Muru püsiväetis”.
Osmocote jt muru pikatoimelised väetised annavad taimestiku ühtlase kasvu ja hea arengu. Neid kasutades pole vaja muru nii tihedalt niita kui lihtsamate kiiretoimeliste lämmastikväetiste korral. Siis puudub vajadus anda ka eraldi sügisväetist, sest pikatoimelised väetised sisaldavad reeglina vajalikke toiteelemente nii kasvuks kui talvitumiseks.
Kuumal põuasel suvel muutub muru paljudes aedades sageli pruuniks. See ei ole siiski hukkunud, vaid puhkab ja läheb taas roheliseks, kui tulevad vihmad või hakkate korrapäraselt kastma.
Enamik aiapidajaid teab oma kogemuste põhjal, et muru tasub väetada. Tasakaalustatult väetatud murukõrrelised oskavad paremini ümber käia vähese veega ega saa seetõttu nii palju päikese käes kannatada.
Põuas pruunistunud ja taastärganud murule ei tohi puistata kiiretoimelisi väetisegraanuleid, sest need kõrvetavad taimi. Taimikut saab kiiresti turgutada kastmisväetisega. Viimasest on abi ka pärast aiapidu, telkimist, lastebasseini eemaldamist või ehitusmaterjali ajutist ladustamist, et kollaseks muutunud ja muljutud muru taastuks. Nõrk väetiselahus jõuab koos kastmisveega juurteni ega põleta juuri ja lehti.
Häirige taimekahjustajate elu
Haigustekitajad ja kahjurid talvituvad taimede all mullas/multšis ning taimedel. Nende leviku piiramiseks on oluline kokku korjata kõik varisenud lehed ja viljad. Haigustunnustega taimeosad matke nii sügavale (soovitatav kahe labidalehe sügavusele, u 35 cm), et eosed liikvele ei pääseks. Kaminas või suletud küttekoldes saab need ka ära põletada.
Kaevamine ja kobestamine häirib putukate elurütmi ning loob ebasobivad tingimused edukaks talvitumiseks. Sitikad talvituvad mulla peamises kihis umbes 20–25 cm sügavusel. Kaevates toome nad uuesti mulla pinnale ja nad hukkuvad külmas. Labida või hargiga tegutsedes olge aga ettevaatlik, et taimede juured viga ei saaks.
Kui suvel oli aias rohkesti kahjustajaid, soovitan kindlasti taimi nii sügisel kui ka varakevadel pritsida.
Pärast saagi koristamist pritsige viljapuid ja marjapõõsaid seenhaiguste tõrjeks, sobivad Chorus, Score, Effector, Topas. Kahjurite vastu kasutage preparaate Decis, Karate Zeon, NeemAzal, Fastac, Actara.
Püsilillede, rooside ja elulõngade haiguste vastu võidelge preparaatidega Topas, Chorus, Score; kahjureid tõrjuvad Fastac, Decis, Actara, Karate Zeon, NeemAzal.
Tõrje on edukas siis, kui lehed on juba langenud. Vahendid jõuavad siis pungadeni ja koorepragudesse, kus kahjustajad talvituvad. Kui taimi on töödeldud sügisel ja varakevadel, siis on mürkidel piisavalt aega laguneda ning me ei söö nende jääke endale sisse.
Võimalik on kasutada nii looduslikke mürke kui ka keemiliselt valmistatud tooteid. Ei maksa arvata, et looduslikud mürgid on vähem ohtlikud kui sünteesitud tooted. Nii on looduslik vask vägagi ohtlik kõikvõimalikele pisiorganismidele, olles nüüd seetõttu ka keelatud preparaatide nimekirjas.
Looduslikest vahenditest võib sügisel näiteks kasutada raudsulfaadi 3–5% lahust (300–500 g + 10 l vett). Vahendil on pärssiv toime kärntõbe, lehelaiksust, roostet ja jahukastet tekitavate seente arengule, kuid see tõrjub ka puuviljamädanikku ning hävitab talvituvate putukate erinevaid arengujärke. Peale selle ei lase raudsulfaadiga pritsimine areneda sammaldel ja samblikel.
Näriliste vastu kasutage noorte viljapuude ja rooside läheduses söötmürke. Nende puhul tuleb olla järjepidev – mürk peab olema kogu aeg kättesaadav. Põhjus on väga lihtne: kuna mürkhõrgutis sisaldab ligimeelitavaid aineid, jääb nende lõhn alles ka pärast viimase hõrgutise söömist. Tulles lõhna peale kohale ja leides eest tühja söögilaua, võetakse ette magus puukoor vms.
Liimivööd koguvad kahjureid
Kahjurite arvukuse piiramiseks on mugav kasutada viljapuude tüvel liimivöösid. Neid võib paigaldada või vanu uuendada alates augusti lõpust. Siis on päeval veel üle 10° sooja ja liigub ringi igasuguseid putukaid. Vahel on meil oktoobri keskelgi piisavalt soe.
Kuna paljud kahjurid talvituvad koorepragudes, on võimalik neist suur osa liimivöödega kinni püüda. Teinekord aga saab üllatava jahisaagi juba sellegagi, kui siduda jõupaberi ribad ümber tüve. Sitikad poevad nende alla rõõmsasti talvituma. Kui tunnete putukaid, annab selline püügimeetod võimaluse eraldada kahjurid kasulikest tegelastest.
Sügisel tehke korda viljapuude võrad: lõigake välja murdunud oksad, siluge lõikekohad ning katke spetsiaalsete hooldusvahenditega. Sügiseste vihmade ajal on lihtne puhastada oksi ja tüvesid samblikest. Niiske samblik eraldub kergesti kinda, puutüki või vana luuakontsuga üle pühkides, oluline on mitte vigastada koort.
Artikkel ilmus ajakirja Maakodu septembrinumbris (2009).
