Taimed vannitoas?
Vannitoa kliimat iseloomustab kõrge temperatuur ning õhuniiskus. Esmapilgul paljudele troopilise päritoluga toataimedele lausa ideaalsed tingimused. Aga harva on vannituba piisavalt avar, ka on aknalauad kitsad, aken enamasti põhja poole ja sageli varjutab valgust veelgi matt- või struktureeritud klaas või ribikardin.
Esmane on funktsionaalsus, hubasus jääb tihti tagaplaanile. Seda tähtsam on siiski püüda toataimi sinna integreerida. Vannituba muutub õdusamaks ja juba hommikul saate hea tuju. Ka õhtul on tore päeva rohelises oaasis lõpetada. Seejuures pole oluline, et vannitoas oleks palju taimi.
Rohkuseefekti annab juba kas või üksainus tihe, paljude väikeste lehtedega puhmik, näiteks hirss-habetähk (Pogonatherum paniceum), mida rahvas toabambuseks kutsub, või maohabe (Ophio-pogon jaburan). Sama mõjuga on arvukate väikeste õitega toalilled, näiteks sarnas-sinisilm (Exacum affine). Väga väiksesse vannituppa sobib hästi mõni vertikaalselt hoiduvate suuremate lehtedega taim, näiteks pesa-raunjalg (Asplenium nidus).
Vannitoa tingimused meeldivad paljudele sõnajalgadele ja niiskuselembestele kõrrelistele. Pesa-raunjalale lisaks võiks sõnajalgadest katsetada veel õrnade sulglehekestega adiantumit (Adiantum raddianum), pisut kogukamat, elegantselt kaarduvate lehtedega nefroleepi (Nephrolepis exaltata) ja äärisjalgu (Pteris), amplitaimena tuleb kõne alla ka meeleolukas sarvsõnajalg (Platycerium bifurcatum).
Hästi kasvavad vannitoas kõrrelistest ja lõikheinalistest peale habetäha veel longus kõrkjas (Scirpus cernuus) ja vahelduvalehine papüürus, rahvapäraselt vesipalm (Cyperus alternifolius).
Allikas: Maaleht
