Taimede eksirännakud
Seda ja palju muudki põnevat saab teada Tallinna Botaanikaaia näitusel, mis tutvustab inimestele oluliste toidu- ja tarbetaimede ajaloolisi rännakuid looduslikust kasvukohast piirkonda, kus neid tänapäeval kultuurtaimedena kasvatatakse.
Taimed võivad inimeste ja loomade kaasabil ette võtta pikki rännakuid ühest riigist teise ning liikuda lausa mandrite ja maailmajagude vahel. Kuid nende hulgas leidub ka seiklusjanulisi isendeid, kes võtavad pikki reise ette täiesti iseseisvalt.
Nii võib juhtuda, et mõnes Eestimaa mererannas jalutades leiate liiva seest taskukella suuruseid Lõuna-Ameerikast pärineva hiidoa seemneid, mis on vees hulpinud üle 10 000 km ja ikka idanemisvõimelised. Väidetavalt olid Assooride ja Portugali rannikule uhutud hiidoa südamekujulised seemned sajandeid tagasi paelunud ka Cristoph Kolumbuse tähelepanu.
Mõned kultuurtaimed on kasutusel olnud nii kaugetest aegadest, et pole isegi täpselt teada, kust nad pärinevad. Näiteks suhkruroog arvatakse pärit olevat Indiast, sest temast on juttu juba vanaindia kirjanduses. Teise arvamuse järgi pärineb suhkruroog hoopis Uus-Guineast, kust ta jõudis üle Malaisia saarestiku Indiasse ja Hiinasse.
Euroopasse saabusid teated suhkru allikast 327. aastal eKr seoses Aleksander Suure sõjakäiguga itta. Suhkruroog ise saabus Vahemere maade põldudele umbes 600. aasta paiku ja Euroopas sai ta üldtuntuks alles IX sajandil.
Kolumbus viis juba oma teise reisi ajal suhkruroo Ameerikasse Hispaniola saarele. Brasiilias hakati suhkruroogu kasvatama XVI sajandi algul. Samal sajandil sai ta tuntuks ka Kuubas, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas.
Oma Kesk-Ameerika kolooniaid pidasid Euroopa maad just suhkruroo tõttu väga tähtsaks, isegi sedavõrd, et pärast Seitsmeaastast sõda (1756–1763) vahetas Prantsusmaa Kariibi meres Martinique’i saare Guadaloupe’i ja St. Lucia saar-te vastu. XX sajandil hoidis N Liit Kuuba majandust üleval sellega, et tagas tema suhkruroole suure turu “kuuendikul planeedil”.
Kas teate, et õunapuid hakati kasvatama umbes 20 000 aastat tagasi Indias, Pakistanis ja Hiinas ning et see meie levinuim viljapuu võib olla esimene kodustatud taim. Näitusel räägitakse ka kurgi, kaalika, peedi, kõrvitsa, herne, porgandi jpt tuntud toidutaimede käänulisest teest meie aedadesse, supipotti ja võileivale. Saab teada, kust pärinevad aedmaasika vanemad ja kuidas nad kokku said ning millise mäe järgi sai vaarikas oma nime.
