Ma ei tahtnud neid enam mürgitada. Siis kuulsin, et hiiri peletavad takjanupud. Korjasingi suvel suure hulga takjanuppe ja katsin nendega kogu kartulisalve. Teised köögiviljad peitsin metallist anumate sisse. Nädala möödudes läksin keldrisse vaatama. Ja oh imet! Hiired olid kandnud kõik takjanupud kartulisalve ühte serva. Loomulikult olid nad pärast rasket tööd näljased. Söömaaja jälgi oli näha mitmel kartulil. Ei tasu ikka kõike uskuda.

Nüüd aitab mind naabri kass, kes meelsasti mõned õhtud minu majas veedab.

Lugeja Harjumaalt.