Talvekindlad viinapuud
Parimad lauaviinamarja sordid vajavad talveks katmist. Ometi võivad mitmed neist kasvuhoones isegi Põhja-Eestis katmatult talvituda.
Sellealaseid kogemusi paljude sortidega on Harjumaal Roogoja talus. Neilegi, kes ei taha talvise katmise vaeva, on pakkuda kasvatamiseks mitmeid sorte. Põhja-Eestis nad paraku kõik valmida ei jõua.
‘Alfa’
Kõikjal Eestis on vanemaid viinapuid, mis hoone seina ääres või puudel ronides ilma katmata talvituvad ja viljuvad. Sageli kasutatakse nende puhul sordinime ‘Alfa’. See on suhteliselt hilja valmivate vürtsikate marjadega talvekindel sort. Kuna paljud temalt ka avamaal küpseid marju saavad, tekib küsimus, kas sama nime all mitte eri kloonid või koguni seemikud ei kasva.
Lija Kaska vanim ja suurim viinapuu levib samuti ‘Alfa’ nime all, on aga Roogojal olevast ‘Alfast’ varajasem. Tudengitele võiks kohalike külmakindlate ‘Alfa’-nimeliste ja nimetute viinapuude sordiomaduste võrdlemine tänuväärseks ja praktilist tähtsust omavaks uurimisteemaks olla.
‘Zilga’
Lätis aretatud ‘Zilga’ valmib varem kui ‘Alfa’ ja on tänuväärne ilutaim oma kaunite lehtedega. Sorti levitas Rapla lähedal Oola külas elav Aavo Mägi juba eelmisel sajandil. ‘Zilgat’ kasvatatakse viimasel ajal palju. Kahjuks on ta tundlik möödunud suvel Eestis levima hakanud ebajahukaste (lehemädaniku) suhtes.
‘Hasanski Sladki’
Varavalmivatest sortidest edeneb Lõuna-Eestis hästi ‘Hasanski Sladki’. Seda lubavad väita kogemused Räpinas alates 1990. aastast ja Eesti Maaülikooli katseistandikes.
Marjad on maitsvad söömiseks, keemilised analüüsid näitavad sordi sobivust veini valmistamiseks. Neis on selleks otstarbeks ehk liialt happeid ja vähe värvaineid, kuid veinimarjadele vajaliku suhkrusisalduseni jõuavad marjad Lõuna-Eestis igal aastal.
Sorti kasvatatakse teisteski jaheda ilmastikuga piirkondades nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Kohati on ta seal levinud eestikeelse nimega ‘Varajane sinine’, samuti võib nimeks olla ‘Baltica’.
‘Hasanski Sladki’ ei taha liiga sooja kasvukohta, seal venivad tema tarjad pikaks ja jäävad hõredaks. Võrsete hilise korgistumise tõttu on noorematele taimedele ohtlikud sügisesed öökülmad. Roogoja talus, kust sordi hilja valmiva ‘Buituri’ nime all sain, pole ‘Hasanski Sladki’ seni oma väärtusi näidanud. Paraku kasvab ta seal kasvuhoones.
‘Skandia’
Marjad valmivad samal ajal eelmisega, on aga väiksema happesisaldusega ja kuivemad. Sordi aretas Minnesotas (USA) Tom Plocher, kelle kaudu on Eestisse jõudnud paljud Elmer Swensoni aretatud sordid, mis siin on samuti hea külmakindlusega.
‘ES 9-7-48’
Elmer Swensoni aretis Wisconsinist (USA). Marjad valmivad eelmistest veidi hiljem ja pole värskelt söömiseks eriti maitsvad, kuid annavad päris hea veini. Viimased kaks sorti vajavad viljastumiseks õitsemise ajal sooja ilma. Kehva viljastumise tagajärjel on tarjades mõnikord palju tillukesi seemneteta marju.
‘Toldi AF’
Sordi aretas Lätis elav ungarlane Andrašs Fazekašs. Eristamaks sama nime all levinud teisi Ungari sorte, lisasin nimele aretaja initsiaalid. Sort on saagikas. Marju, mis ülevalminuna ruttu pehmeks muutuvad, saab kasutada mahlaks ja veiniks.
‘Albo Varheaja’
Selle sordi sain Roogojalt, kuid päritolu pole teada. Hindan tema külmakindlust ja vastupidavust haigustele. Hilisevõitu, kuid Räpinas valmib avamaal igal aastal.
‘Valiant’ ja ‘Sipaska’
‘Valiant’ aretati Lõuna-Dakotas (USA). Taim on väga külmakindel ja kasvukoha suhtes leplik. Marjad valmivad hilja, mistõttu ta Põhja-Eestis tähelepanu ei oma. Veidi varem valmib väikeste marjade ja punase mahlaga pakasekindel ‘Sipaska’. Mõlema marjade väärtus on tagasihoidlik, kuid veini valmistamiseks on neid kasutatud. ‘Sipaska’ küpsete marjade mahl on punane.
Kohalikud aretised
Minu koduaias hakkas sõstrapõõsa sees omapead kasvama ‘Valiandiga’ samal ajal valmiv, kuid punase marjamahlaga saagikas viinapuu. Märkasin taime alles siis, kui põõsastest üle kasvanud võrsetel esimesed õied puhkesid.
Olen seda seemikut tuttavatele levitanud tähistusega JK 6-5 (‘Jaki Vapper’) ja valmistanud temast väga tumeda värvusega veini. Aili Kivistiku andmetel elavad tema kasvuhoones katmatult ületalve mitmed seal juhuslikult kasvama hakanud seemikud, millest ‘Kivikrass’ esimesena tähelepanu äratas.
Heledate marjadega sorte
Eespool nimetatud talvekindlad viinapuusordid ja aretised on siniste marjadega ning enamikus vastupidavad ka seenhaigustele.
Elmer Swensoni sortide seas on väga külmakindlatena mainitud kollaste marjadega ‘Adalmiinat’ ja roosade marjadega ‘Somerset Seedlessi’.
Minu väikeses kütteta kilemajas nad talvekatet ei vaja. Nende marjad peaksid jõudma avamaal valmida, kuid okste talvekatte vajadus avamaal pole mulle veel selge.
Üldiselt külmakindlaks peetud sortide ‘Jubilei Novgoroda’, ‘Skujina 675’, ‘Silva Gailiuno’ jt puhul soovitan oma aia kogemustel siiski kerget talvekatet.
Talvekindlad liigid
Haljastustaimedena võiks metsviinapuu kõrval kasutada viinapuid. Üldkäidavatele haljasaladele sobivad sortidest paremini väikeste marjadega liigid, mis ei ahvatle ebaviisakat möödujat tarju rebima. Sellega lõhutakse ka liaane.
Talvekindlatest liikidest on kohati kasvamas väga pakasekindel kallas-viinapuu (Vitis riparia). Ilusa sügisvärvusega amuuri viinapuu on kahjuks vastuvõtlik ebajahukastele. Põhja-viinapuu (Vitis labrusca) on meil rohkem levinud suureviljaliste sortidena.
