Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida. Üsna reeglipäraselt jätavad taimed aegajalt kasvuaastaid vahele ja võivad niimoodi puhata korraga kuni kaks aastat. Pärast puhkust on taimed sageli isegi suuremad ja tugevamad, sest vahepeal on neid toitnud juurtel elav seeneniidistik. Punane tolmpea on väga tundlik niitmise või noppimise suhtes ja see võib taime isegi tappa.

Putuktolmlejana meelitab punane tolmpea oma ereda õievärviga ligi mesilasi, kuigi tema õites ei olegi nektarit. See taim oskab enda huvides ära kasutada asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt ning pettuse läbi saavadki punase tolmpea õied tolmeldatud.

Foto: Rainar Kurbel
Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea meil peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel - Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka.

Eesti Orhideekaitse Klubi tähistab aasta käpalise väljakuulutamisega oma tegutsemise 25. aastapäeva.

Klubi aastapäeval esitleb Eesti Post oma kolmandat orhideemarki, millel on kujutatud meie kõige tuntum ja armastatum käpaline - kahelehine käokeel ehk rahvakeeli ööviiul.

Aastapäevaürituse finaaliks avatakse Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu kohvikus Eesti Orhideekaitse Klubi liikmete fotonäitus Eestimaa käpalistest, mis jääb kohapeal avatuks kaheks nädalaks ning läheb edasi üle-eestilisele tuurile, tutvustamaks nii meie kauneid käpalisi kui klubi tegevust.