Toataimed hoiavad meid tervena
Inimene tarbib umbes 15 kg õhku päevas. Seda on mitu korda rohkem, kui toidu ja vee hulk kokku tarbituna. Seetõttu väiksemadki muutused õhu kvaliteedis muutuvad organismile suureks koormuseks, mõjudes immuunsüsteemi nõrgendavalt.
Kõige võimsamaks õhu kvaliteedi regulaatoriks on loomulikud looduslikud protsessid. Kuid me veedame enam kui 2/3 ajast ruumides, kus ei kohise metsad ja kuhu ei ulatu tsüklonid. Selles seisneb aga potensiaalne oht meie tervisele.
Meedikute andmeil iga viies inimene, kes on sunnitud viibima pidevalt ruumides, kaebab tervise halvenemise üle.
Teadlased on leidnud umbes tuhat kahjulikku ühendit, mida leidub ruumides nii tööl kui kodus, sealhulgas umbes 250 toksilist ja 14 vähkitekitavat. Peamiseks õhusaaste süüdlaseks loetakse eelarvamuslikult tehnoloogiaprotsessi.
Sünteetilised pesemisvahendid, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ei tee loomulikult õhku puhtamaks, kuid peamise panuse annab inimene ise.
Inimorganism on ise mitte just väike energiajaam. Toitu põletades paisatakse õhku arvestatav hulk ammoniaaki, aminoühendeid, süsinikdioksiidi, süsivesinikke, atsetooni, etanooli, vesiniksulfiide, fenoole jne.
Pole päris tõsi, et tänu kaasaegsele keemiale muutub õhk elamutes aasta-aastalt ohtlikumaks. Ajas 300 aastat tagasi minnes imestaksite, milliseid aineid kasutades tehti tollaseid ehitus- ja viimistlusmaterjale, samuti kosmeetikat, tekstiili jpt. Tsink, plii, elavhõbe, kaaliumtsüaniid ja arseen olid tavalised, laialdaselt kasutatavad komponendid.
Uued tehnoloogiad, mis praegugi edasi arenevad, vabastasid meid neist. Loomulikult, igal tehnoloogial ja materjalil on oma ajalugu ja eripära. Kuid üldiselt kehtib reegel: mida hiljem on toodetud ja mida kallim, seda ohutum.
Remonti tehes tuleks loobuda vanast, plastmassist valmistatud mööblist, linoleumist, tapeedist jm. Nende valmistamisel kasutatavad materjalid pole tehtud kaasaegsete tehnoloogiatega, nende keemiline lagunemine on aja jooksul kiireneneud ja seega eritavad nad keskkonda rohkem kahjulikke ühendeid.
Ioniseeritud (negatiivsed õhuioonid) õhk on tervislik nii inimestele kui loomadele. Ruumides vähendavad aga negatiivseid õhuioone televiisor, arvuti ja muu olmeelektroonika. Ventilatsioonisüsteemis ringlev õhk on küll puhas, kuid nn plussmärgiga. Tarbides pidevalt sellist õhku, tunneme me väsimust, väheneb immuunsus, süvenevad kroonilised haigused, esineb peavalu ja depressioon. Seetõttu võiks nii kodus kui tööruumides olla õhuionisaatorid.
Abi on ka looduslikest toaõhu ionisaatoritest – toataimedest. Eriti tõhusad on toasõnajalad, lõikheinad ja okaspuud.
Optimaalne suhtelise õhuniiskuse tase meile oleks 40-60%. Kuid kütteperioodidel võib see keskküttega ruumides langeda kuni 15%-ni, mis on vähem, kui Sahara kõrbes (seal on see 25%). Tulemuseks on naha kuivus ja vananemine, silmade ärrituvus. Madala õhuniiskuse taseme juures võivad tolmuosakesed eriti kaua õhus püsida. See kõik suurendab allergeenide ja toksiliste osakeste sisaldust õhus, mida me pidevalt sisse hingame. Seda probleemi aitab vähendada regulaarne ruumide märgpuhastus ja õhuniisutajate kasutamine.
Hästi aitavad toaõhku niisutada ka toataimed, kel on suured lehed või suur lehemass. Näiteks toasõnajalad, monstera, sõrmlehikud, tiigerlehikud, tõlvlehikud, bensoe viigipuu.
Toataimed osalevad ka ruumide õhu puhastamises mürgistest ühenditest. Endasse mürgiseid ühendeid koguvad ja neid ümber töötlevad taimed on näiteks flamingolill, epifüütsed taimed (orhideed ja bromeeliad), sanderi draakonipuu, tõlvlehik, tups-rohtliilia.
Talvel, külmetuste ja gripilainete ajal meenutame me sagedamini oma nähtamatuid kaaslasi. Bakterid, viirused ja teised kahjulikud mikroorganismid aktiveeruvad soojades, pimedates ja umbsetes ruumides. Kaitsevõime langedes muutume aga palju vastuvõtlikemaks haigustele.
Peamist rolli haigusttekitavate mikroorganisme vähendamisel mängivad toataimed. Igaüks neist toodab arvestatava hulga bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, mis kaitsevad neid kahjurite ja haiguste eest. Sellised ühendid (fütontsiidid) omavad võimet hävitada ka inimestele kahjulikke haigustekitajaid. Ja loomulikult mõjuvad nad hästi meie enesetundele.
Mikroobide elutegevusele pärssivalt mõjuvad toataimed nagu aaloe, mirt, rosmariin, sidrun, laugud, priimula, flamingolill, pelargoonid, luuderohi, draakonipuu, havisaba, begoonia, piilea, oleander, eukalüpt, peperoomia, piimalill, turdleht.
Rahustavad ja närvipinget vähendavad pelargoon, krooton, lavendel, jõulutäht. Toniseerivad ja keskendumist soodustavad jasmiin ja sidrun. Ergutavalt mõjutab mõttetegevusele rosmariin. Veresoonkonna ja südametegevustele mõjuvad hästi kohvipuu ja monstera. Positiivselt mõjuvad hingamisteedele mirt, rosmariin, lavendel, okaspuud.
Kaasajal on levinud sick-building syndrom – nn haige hoone sündroom. See on seisund, millele on iseloomulikud rõhumistunne, ülemiste hingamisteede ärrituvus, vastuvõtlikkus külmetustele ja allergilistele reaktsioonidele, unehäired. Kõik need sümptomid ilmnevad, kui inimene viibib pikaldaselt ruumides, kus õhk ei ole kvaliteetne.
Allikas: Ajakiri Садовник
