Lisaks erakordsele ilule on kiire kasv ilmselt üks põhjus, miks see efektne taim meie kodudes nii jõudsalt kanda kinnitab. Liiatigi on ta oma kauni välimuse kohta üllatavalt vastupidav.

Nüüd natuke pipart ka. Peres, kus on väikesi lapsi, pole soovitatav seda taime kasvatada. Inglitrompet sisaldab hallutsinogeene, ja kui teda natuke rohkem manustada, võib ilus potitaim viia tarvitaja inglite juurde, nii et trompetid puhuvad. Võib-olla ongi hoopis sellepärast pandud talle nimeks inglitrompet. Muide, USA lõunapoolsetes osariikides on inglitrompetite kasvatamine avalikus ruumis keelatud.

Kust ta tuli ja kes ta on

Juba XVII sajandil olid inglitrompetid mõisates väga hinnatud. Tol ajal viidi need kogukad potitaimed talveks suurtesse talveaedadesse või kasvumajadesse.

Inglitrompet kuulub maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda. Samasse kuuluvad ka tomat ja kartul.

Mõned inglitrompeti liigid on väga tuntud, näiteks Brugmansia aurea, punane inglitrompet (B. sanguinea) ja B. suaveolens. Nimetatud liikidel on eriti suured lehed ja pikad trompetikujulised õied.

Brugmansia aurea on pärit Kolumbia ja Ecuadori mäestikest. Tema valged õied võivad olla isegi kuni 30 cm pikkused ja väga intensiivse lõhnaga. Tänu ristamisele ja aretustööle peab taim nüüd vastu ka meie kliimas ja on saadaval nimega B. aurea x suaveolens.

Punasel inglitrompetil on 15 cm pikkused kitsad oranžid või punased õied. Taim on pärit Brasiiliast. See inglitrompet ei lõhna.

B. suaveolens on kõige tuntum ja arvatavasti ka üks kaunimaid inglitrompeti liike. Tal on pikad, kuni 30 cm pikkused lõhnavad õied. Kuumal päeval vajuvad õied norgu, et õhtul jälle püsti sirutuda. Eriti hinnatud on tema roosaõielised sordid.

Üldse on inglitrompetite sordivalik väga suur, alates valge- ja kollaseõielistest ning lõpetades lillade ja punaste toonidega. Nagu igal korralikul ilutaimel, on ka inglitrompetil täidisõielisi sorte. Mujal maades on inglitrompeti kasvatajad koondunud klubidesse, ühingutesse ja seltsidesse.

Kujundage väikeseks puuks

Kui olete endale kevadel soetanud inglitrompeti, peate hakkama teda mõne nädala pärast kogu aeg suuremasse potti istutama. Nagu mainitud, on ta erakordse kasvukiirusega ja meil pole mõtet tema soovi ahistada.

Väetada võiks paar korda nädalas. Algul täisväetisega, aga kui ilmuvad õienupud, siis õitsvatele taimedele mõeldud väetisega.

Kui potid on õue tõstetud ja ilmad palavad, tuleb kindlasti kasta kaks korda päevas, sest kogukas taim tahab kuumaga palju juua.

Mõne aasta vanuse inglitrompeti, kel on kõrgust poolteist meetrit ja rohkemgi, võib kevadel pärast öökülmade möödumist istutada õue. Mõttekas on ta kujundada väikeseks puuks, siis on ta kõige efektsem.

Aias võtab inglitrompet endale söögi- ja joogialaks umbes 3 m². Seda arvestage kastmisel. Tavalise suveilmaga kastke teda iga päev, ja iga kord valage kastmisvette ka sortsuke väetist.

Sügisel enne öökülmade saabumist istutage peenras kasvanud taim tagasi suurde potti.

Suurem taim kaotab üleskaevamise käigus palju juuri ja on teie peale tükk aega solvunud: ta on närtsinud, pillub lehti maha. Nädalaga hakkab aga toibuma.

Talv valges ja jahedas

Inglitrompeti talvitamiseks on parim paik valge ja umbes 10 plusskraadiga ruum, kuid suurt kahju ei tee ka mõni kraad madalam või kõrgem temperatuur. Sel ajal olge kastmisega ettevaatlik, hoidke taimed pigem kuivemad.

Inglitrompeteid võib ületalve hoida ka tavalisel toatemperatuuril, kuid siis peab mõnevõrra enam kastma. Kastke siiski kasinalt, sest rohkelt jootes võib taim hakata hoogsalt kasvama.

Talvised võrsed jäävad nõrgaks ning need tuleb kevadel kindlasti tagasi lõigata.

Kui inglitrompet kaotab puhkeperioodil enamiku oma lehtedest, pole mõtet paanikasse sattuda. See on normaalne ja talle loomulik.

Kevade saabudes, märtsis-aprillis, võiks taimed ümber istutada. Valige selleks suur pott või plastnõu, milles on rammus istutusmuld.

Kääridega jälle vormi

Kevadise ümberistutuse käigus võiks inglitrompetid ka tagasi lõigata.

Nõnda hoiate taime sobivas suuruses ning kompaktsena. Sõltuvalt taime suurusest ja omaniku soovist võib oksi kärpida isegi tublisti üle poole nende pikkusest.

Viies taimed õue potiga suvitama või istutades need peenrasse, leidke neile kindlasti soe tuulevaikne koht. Tuul võib räsida suuri lehti, samuti kuni 25 cm pikkuseid õisi.

Inglitrompetid on tugeva meeldiva aroomiga. Eriti mõnus on, kui istumiskoht aias asub õhtupäikeses ja saate taimed selle lähedusse sättida. Inglitrompetite õied lõhnavad eriti intensiivselt just õhtuti ja öösiti ning siis on nende juures väga mõnus viibida.

Karilaste lemmik

Lisaks inimestele meeldivad inglitrompetid ka kahjuritele. Eriline lemmik on ta kasvuhoonekarilastele, mistõttu tuleb uusi taimi hankides alati hoolega jälgida, et te ühtki pahalast enesele koju ei tooks. Kui märkate aiaäris taimel karilasi, jätke ta pigem ostmata, sest hiljem kodus on nendega väga raske võidelda.

Peale karilaste söövad inglitrompeteid meelsasti ka kedriklestad ning lehe- ja isegi villtäid. Kui teie taim on langenud nende rünnaku ohvriks, ei jää muud üle, kui võtta appi taimekaitsevahendid.

Lõpetuseks veel kord: leebelt öeldes on inglitrompet mürgine, ärge näppige tema lehti, ärge kaunistage tema uhkete õitega oma kulinaarseid saavutusi. Siis on selle imekauni taimega rahu sõlmitud.