Vähenõudlik juveelorhidee ludiisia
Kui orhideede puhul imetletakse tavaliselt õisi, siis juveelorhideedel on pilgupüüdjaks eelkõige lehed, mis sädelevad nii, nagu koosneksid imetillukestest briljantidest. Tuntuimad juveelorhideed on Macodes ja Anecthochilus, kelle lehepinnale joonistub leheroodudest imekaunis muster.
Kõige tagasihoidlikuma lehega, kuid ka kõige vähenõudlikum juveelorhideedest on ludiisia (Ludisia). Teatud valguses ning nurga alt vaadates on siiski ka tema lehed imelised, särades kalliskividena. Valged erkkollase sambaga õied on samuti väga dekoratiivsed ja püsivad kaunina nädalaid, aga ludiisiat kasvatatakse peamiselt siiski lehtede pärast.
Ludiisia on orhidee, kelle nime tähenduse kohta ei osata midagi kindlat öelda. Vahepeal oli selle perekonna nimeks Haemaria, mis oli tuletatud kreeka keelest: hema = veri, lehtede punaka värvuse järgi. Botaanilise nimede korrastamise käigus muudeti Haemaria tagasi Ludisiaks, nagu see oli perekonna esmakirjelduse ajal. Võimalik, et nimi pandi Ludise auks, kellele on pühendatud Kreeka leskmehe eleegia.
Ludiisia (L. discolor) on oma perekonna ainus, kuid see-eest väga varieeruv liik. Peale teisendite kasvatatakse palju sorte – ‘Red Velvet’, ‘Silver Velvet’, ‘Black Velvet’ jt –, mis erinevad üksteisest lehe värvuse ja leheroodude väljajoonistumise poolest.
Kõigi nende looduslik esivanem on seesama ludiisia. Ta on pärit India, Hiina, Indo-Hiina ja Indoneesia soojadelt aladelt, kus kasvab igihaljaste metsade alustaimestikus või kaljudel õhukesel huumuskihil. Niisketes ning hämarates kasvukohtades jõgede-ojade läheduses võib ludiisiaid esineda massiliselt.
Ludiisia on vähenõudlik orhidee, kes lepib hästi toatingimustega. Sellepärast sobib ta hästi algajale. Ludiisia väärtust tõstab teadmine, et tegemist on juveelorhideega. Kõik teised orhi-deedest juveelid on üsna kapriissed ning nende kasvatamiseks tuleb luua eritingimused.
Ludiisia armastab mõõdukat soojust, seepärast ei tohiks temperatuur langeda ruumis alla 15°. Talle meeldib, kui aastaringselt on substraat ühtlaselt niiske ja ka õhus on rohkelt niiskust.
Kui tuba on palav ning õhk väga kuiv, saab orhidee elamise lihtsate vahenditega mõnusamaks muuta. Selleks võtke lai ja madal veega täidetud anum. Pange sinna kivikesi või mingi alus, millele saab asetada ludiisia poti. Pott peab jääma vee kohale, mitte mingil juhul vette. Anumast aurustuv vesi moodustab taime ümber soodsa mikrokliima. Ludiisiale sobib ka aknaga vannituba, kus reeglina on õhuniiskus suurem kui teistes eluruumides.
Piserdamisega olge ettevaatlik, sest veidigi karedama vee puhul jäävad lehtedele inetud plekid. Väetage taime umbes üks kord kuus.
Ludiisia kasvab hästi nii poolvarjulises kui ka valges kohas, kuid kindlasti tuleb teda kaitsta otsese päikese eest.
Liialt valges paigas jääb lehevärvus kahvatuks, päris pimedas hakkab taim aga peagi kiratsema.
Erinevalt paljudest teistest orhideedest ei tunne ludiisia end suvel õues hästi. Meie suved on tema jaoks liiga külmad ning vihm teeb lehed inetuks.
Ludiisia kasvab meelsasti madalates laiades nõudes, kus risoomid saavad vabalt laiuda ja haruneda. Juurestik on tal tagasihoidlik. Kevadel istutage taim ümber turbasegusesse mulda, kuhu võib lisada ka lehe- ja mättamulda ning veidi korralikult kõdunenud sõnnikut. Poti põhja pange kindlasti korralik drenaažikiht. Ümberistutamise ajal võite panna osa risoome väiksemasse potti eraldi kasvama.
Ludiisia on üks vähestest orhideedest, keda saab paljundada pistikutest. Pange 3–5 cm pikkused risoomijupid turbasegusesse niiskesse mulda või vette juurduma. Kui juured all, on aeg pistikud potti istutada.
