Teadlased on olnud pikka aega teadlikud valgete viinamarjade iidsusest. Nende jäänuseid on leitud Egiptuse vaarao Tutanhamoni hauakambrist. Kuid uuringud on näidanud, et kõikide kaasaegsete viinamarjade eellased on olnud siiski punased.

Mandy Walker Lõuna-Austraalia Adelaide´i CSIRO Plant Industrys juhib uurimust, et teha kindlaks, kuidas muutused aset leidsid.

„Oma uurimuste tulemusena võime järeldada, et kõik valged viinamarjasordid on ühe erakordse, kahe muteerunud geeniga taime järglased,“ märgib ta oma ettekandes ajakirjas The Plant Journal.
Varasemad Jaapani teadlaste uuringud on näidanud, et üks neist geenidest reguleerib antotsüaanide sünteesi puuviljade kestades. Nüüd on Austraalia rahvusliku teadusagentuuri uus uurimus identifitseerinud ka teise valgete viinamarjade värvusmutatsiooni põhjustava geeni.

Walkeri sõnul on viinamarjade valgeks muutumiseks vajalikud mõlemad muteerunud geenid. "Kui muteerunud oleks vaid üks geenidest, poleks meil praegu neid rohkem kui kolme tuhandet valget viinamarjasorti," lisab ta.

Lisaks sellele on töögrupp avastanud ka geenimarkeri, mis võimaldab määrata seemikute tulevaste viljade värvuse. Nii saab sordiaretuses, kui selektsiooni eesmärgiks on viljade värvus, kokku hoida 2-3 aastat. Kuigi teadlaste sõnul pole nii küll võimalik saada uusi värvitoone, kuid sel viisil saab reguleerida punase pigmendi hulka viljakestades.

Uute värvitoonide tekkega on esile kerkinud ka küsimus, kuidas mõjutab viinamarjade värvus nende maitseomadusi. Kuna selle küsimusega pole senini kuigi põhjalikult tegeletud, uurib seda nüüd Sydney CSIRO Food Futures´i töörühma teadlane Paul Boss.

"Me „mõõdame“ viljade maitseomadusi eraldades ükshaaval maitsebuketti moodustavad ained. Eri sortides on neid 500 - 600." Seni on aga täiesti uurimata teema, kuidas mõjutab viljade värvuse muutus maitse-lõhnabuketti, mis tekib veinis vaadi ja selles kääriva mahla omavaheliset reaktsioonist.

Allikas: www.cosmosmagazine.com