Vana hea põlduba
Põlduba (Vicia faba) on üks varasemaid kultuuristatud kaunvilju maailmas, teda kasvatati juba u 5000 aastat eKr. Põlduba on nii väärtuslik toiduaine, et üksnes ube süües võib elada pool aastat, ilma et organism kahju kannataks. Seetõttu hindasid teda väga muistsed meresõitjad.
Eestis on põldube samuti ammustest aegadest tarvitatud, enne kartuli võidukäiku olidki uba ja naeris igapäevaseks toiduks.
Põlduba on täisväärtuslik toiduaine, temas on proteiini (kuivaines 25–34%) rohkem kui lihas ja kalas. Tärklist on 42–55%, kiudu 15–22%. Mineraalainetest leidub rohkelt kaltsiumi, fosforit, tsinki, mangaani, väävlit. Oma keemilise koostise ja suure kiusisalduse tõttu on soovitatud ube süüa mitme tervisehäda – spasmide, kõrge vererõhu, herpese, palavikuliste villide, suupõletike, isutuse ja Parkinsoni tõve korral. Oad soodustavad neerude, lümfi ja soolestiku tööd. Foto: repro
2008. aastal toodeti ELi maades kokku 121 300 tonni kuivatatud põldube. Eestis oli FAO andmetel 2008. aastal külvipind 100 ha ja saagikus 1,3 t/ha. Põldoa kasvatamist piirab meil see, et saaki mõjutab väga tugevalt sademete jaotumine kasvuajal. Inimeste aiamaadel näeb põlduba siiski üsna sageli.
ARMASTAB RASKEMAT MULDA
Põlduba on niiskusenõudlik kultuur ja vajab viljakat mulda. Hästi sobib toitaineterikas neutraalne liivsavi- ja saviliivmuld, kergel happelisel mullal põlduba aga kasvada ei taha.
Maa, kuhu kavatsete põldoa külvata, kaevake sügisel läbi, see on vajalik ka putukkahjurite hävitamiseks. Kevadel enne külvi kobestage muld kohevaks, et seeme satuks külvates sobivasse sügavusse.
Kuna orgaanilise väetise kasutamine pikendab põldoa kasvuaega, on otstarbekam anda see eelkultuurile. Andke kaaliumi, fosforit ja mikroelemente sisaldavat väetist, lämmastikutarbe katab põlduba oma juuremügarate poolt seotud õhulämmastikuga. Üldiselt on Eesti muldades olemas põldoale sobiv mügarbakter (põldoa juuremügarais elab sama mügarbakterite rass, mis herne, viki ja läätse juuremügarais).
Kui külvate põldoa aga pikalt söötis seisnud maale või mujalt kohale veetud mulda, siis soovitan selle nakatada mügarbakteritega. Kõige lihtsam on hankida põldoa või herne juuri koos mügaratega, need peenestada (kuivamine ei hävita mügarbaktereid) ja koos seemnega maha külvata.
Kasutage hea idanevusega sordipuhast seemet. Kuigi põldoal säilib idanevus mingil määral kuni 15 aastat, ei soovita ma vana seemet külvata. Taimed jäävad harvaks ja kiduraks ning seemned, mis ei idane, lähevad mädanema, olles toiduks juuremädanike tekitajatele.
