Loomulikult tähendas see ka venekeelse elanikkonna ulatuslikku sissetoomist, kuid esimestel sõjajärgsetel aastatel tuli siia uutesse linnadesse elama siiski ka päris palju eestlasi, sealhulgas neid, kes põgenesid maalt põllumajanduse sundkollektiviseerimise ja võimalike repressioonide eest.
Kõigest stalinismi kõrgperioodi ränkadel aastatel nn põlevkivibasseini alal toimunust ja kavandatust on raske tervikpilti saada. Esialgses utoopilisevõitu planeeringus ette nähtud Idalinn ja Koidulinn jäid asutamata, see-eest kasvasid kiiresti juba sõja eel kujunenud tööstuskeskused Kohtla-Järve ja Kiviõli, sootuks omalaadse suletud linnana arendati välja uraanitootmise keskus Sillamäe. Uuesti ehitati üles sõja ajal tulekahjus kannatada saanud Jõhvi kesklinn või õigupoolest omandaski see endine alev alles nüüd linnaliku iseloomu. Jõhvist pisut lõuna poole kujunesid aga täiesti uute linnaliste asulatena Vana-Ahtme ja Uus-Ahtme.
